Pildid: arheoloogide meeskond leidis Egiptuses Saqqaras Rooma impeeriumi aegse katakombi

Egiptusest Saqqarast leiti Rooma impeeriumi ajast pärit katakomb Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Egiptuse ja Jaapani arheoloogid avastasid Egiptuses Saqqara nekropolis tehtud väljakaevamistel Rooma impeeriumi aegse katakombi, mis pärineb 1. – 2. sajandist pKr.

Saqqara arheoloogiaala peadirektori Sabry Farah teatel leiti seniteadmata katakomb piirkonnast, kus varem ei ole väljakaevamisi tehtud, teatab egyptindependent.com.

«Tegemist on esimese Rooma-aegse katakombiga, varem ei ole sealt selliseid leitud. See kuplikujuline haud on rajatud kaljusse ja vooderdatud mudatellistega, sellel on ka sisetrepp. Seintel on paneelid, millel on kujutatud jumal Sokarit, Thothi ja Anubist. Jumalapiltide all on ka kaks vanakreekakeelset kirjutist,» teatas väljakaevamist juhtinud Jaapani Kanazawa ülikooli arheoloog Nozomu Kawai.

Egiptuses Saqqaras leiti Rooma-aegne katakomb. Pildil on sissepääs katakombi Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Farah ja Kawai lisasid, et katakomb koosneb ühest suurest ruumist, mis oli 15 meetrit pikk ja 2 meetrit lai ning selle mõlemal küljel on väiksemad ruumid.

Selles matmispaigas oli mitu muumiat, mida tuleb veel uurida. Oletatakse, et tegemist võib olla ühe suguvõsa matmispaigaga.  Muumiate juures oli 58-sentimeetrine looduse ja maagia jumalanna Isise kuju.

Katakombist leiti veel viis väiksemat terrakotakuju, mis kujutavad Isist ja Vana-Kreeka armastusjumalannat Aphroditet ning sissekäigu juures oli mitu väikest savipotti, milles olid kunagi annetused jumalatele.

Egiptuses Saqqaras asuvast katakombist leitud terrakotakujud, mis kujutavad Vana-Egiptuse jumalannat Isist ja Vana-Kreeka jumalannat Aphroditet Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Arheoloogid leidsid sellest hauakambrist ka kaks tumedast lubjakivist lõvikuju, mis mõlemad olid 55 sentimeetrit pikad.

Hellenistliku Egiptuse viimase valitseja Kleopatra VII (69 eKr Aleksandria – 12. august 30 eKr) surma järgselt sai Egiptusest Rooma impeeriumi provints, olles Rooma jaoks tähtis, kuna enamik vilja imporditi sealt.

Egiptuse provintsi kaitses kolm leegionit, kuna seal oli pidevalt ülestõuse ning erinevate rahvaste ja kogukondade vahelisi konflikte.

Rooma võimu all segunesid Egiptuses mitmed kultuurid – Egiptuse, Aleksandria kreeklaste, Rooma ja juutide oma.

1. sajandil pKr jõudis Egiptusse kristlus, muutudes 3. sajandiks pKr valitsevaks usundiks, tõrjudes välja Vana-Egiptuse jumalad.

Kristlus sai Rooma riigi valitsevaks usundiks keiser Constantinus Suure võimu (306 – 337) ajal.

Pärast selle keisri surma lagunes Rooma riik kaheks ning Egiptus jäi Bütsantsi ehk Ida-Rooma keisririigi võimu alla.