Raadio Elmar hommikuprogrammis käis külas akordionist Tuulikki Bartosik. Muusik rääkis oma teisest sooloplaadist, mis kannab nime «Torm veeklaasis» ja esitas LIVE stuudios loo «Rõuge valss».
Tuulikki Bartosik teeb akordionimänguga rahvusvahelist karjääri
Tuulikki Bartosik on Eestist ainus naisterahvas, kes teeb täna akordionimänguga rahvusvahelist karjääri. «Ma usun, et on tulemas peale veel teisigi mängijaid. Praegu olen ise palju välismaal, seoses oma uue albumi tegemistega. Kuigi järgmisel nädalal on mul Eesti tuur ja siis ma olen siin. Peale seda aga annan kontserte Taanis ja Saksamaal. Mul on päris reisiv elu,» rääkis Bartosik raadio Elmar hommikuprogrammile.
Naine rääkis, milline on tema tavapärane päevarutiin. «Päeva alustan ma tavaliselt joogaga, see teeb keha soojaks, alles peale treeningut võtan kätte oma akordioni. Reisimine teeb väga rahutuks ja seetõttu on tarvis kuidagi end maandada, tavaliselt ööbin iga kord ka erinevas kohas. Palju aega läheb asjade pakkimisele ja ringi liikumisele. See töö on küll suhteliselt rutiinne töö, kuid vastupidiselt igasugusele pererutiinile. Minu elu läheb plokkidena, vahepeal on üks rutiin ja siis teine, nendega harjumine võtab aega, sõnas muusik.
Bartosik tõi välja, et teda kutsuvad esinema erinevate festivalide korraldajad. «Just tulin tagasi Suurbritannia turneelt, seal ma mängisin väiksemates kohtades. Ka Taanis on kontsertpaigad väga erinevad. Need kohad polegi niivõrd akordioniga seotud, vaid üldiselt ikka muusikaga. Minu muusika on pärimusmuusikal põhinev omalooming. Kuid ma mängin ka pärimusmuusikat, kui on tarvis. Kuid ma järjest rohkem märkan, et just omalooming viib mind täiesti teistsugustesse esinemispaikadesse. Näiteks eelmisel aastal esinesin ma Berliini kontserdimajas. Seega, kontsertpaigad on täiesti seinast seina, kuid valitud selle järgi, kuhu ma ise soovin esinema minna. Ma ise tunnen, et tahan tasakaalustada suurte esinemispaikade ülesastumisi ka väikeste kontsertpaikade esinemistega. Mulle meeldib inimestega kontakti saada. Seevastu tuleb tunnistada et suured pimedad saalid, kus ühtegi nägu ei näe, pole just väga inspireerivad,» sõnas ta.
Bartosik rääkis, et akordion on tema hinnangul Eestis väga lugupeetud pill. «Mul ei ole Eestis kunagi olnud sellist suhtumist, mille raames ma peaks mõtlema, et kas see on ikka päris pill. Kuid välismaal on olnud küll huvitavaid hetki. Näiteks Rootsis ütles üks mees enne kontserti, et ta ei ole kunagi näinud akordionit mängivat naisterahvast. Ma ei osanud reageerida sellele teistmoodi, kui ütlesin, et Eestis on meil see täiesti tavaline. Jaapanis oli aga jällegi olukord, kus taheti, et ma mängin rohkem Prantsusmaa valsse, sest neil on selline muusika seal populaarne. Kuid ma tavaliselt teen seda, mis ma ikka ise tahan, ehk mängin pärimusmuusikat ja omaloomingut. Saksamaa ja Austria tuur ootab ees ja ma huviga ootan, kas see peab paika, et nendes riikides on akordionimängul alati soe vastuvõtt. Viinis on igal kevadel suur akordionifestival, ma olen ka sinna 2021. aastal minemas,» rääkis ta.
Hiljuti ilmus muusikul teine sooloplaat nimega «Torm veeklaasis». «See materjal on uus ja minu jaoks edasiminek. Ma mängisin kõik pillid ise. Põhipill on muidugi akordion, kuid mängin seal ka näiteks elektriklaverit ja kannelt. Lisaks ma laulan, mis on minu jaoks uus tegevus, teen seda võro keeles. Varem pole ma laulmise tungi tundnud. See on uus maailm. Ka pill hakkas kõlama uutmoodi. See kõik oli väga suur väljakutse,» lausus Bartosik.
«Akordionimängul on hetkel parimad päevad ja mitte ainult Eestis. See muusika kogub aina populaarsust ka noorte hulgas. Tehakse nii palju erinevat muusikat. Milline teine pill maailmas kõlbab nii pungiks kui klassikaks? Pluss on ka see, et selle pilli saab ka lõkke ääres välja võtta, muidugi see peab olema siis niiskuskindel akordion. Sellel pillil on väga suur kasutusspekter. Lisaks tasub ka meeles pidada, et vanadel pillidel on oma lugu rääkida. On lihtne teha uut instrumenti, kuid ei saa unustada vana. Õnneks meil Eestis on selliseid vanaemasid ja vanaisasid, kes mängivad veel akordionit. Rõuges on lõõtsamängija Malle Vissel, kes on fantastiline lugude vestja ja muusik. Temaga mängides jääb selline ehe asi külge, olenemata sellest, et ma teen ka omaloomingut,» sõnas muusik.