Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper Mary Krossi valetamisskandaalist: paha lugu, ka politsei jaoks

Pildil Kari Käsper

FOTO: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper hoiatas Mary Krossi juhtumiga seoses, et tulevikus võib politsei iga ohvri ütluste kontrolliks positsioneerimist kasutama hakata, olenemata sellest, et see on põhiseadusega vastuolus. 

Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper kirjutas seoses Mary Krossi politseile valeütluste andmisega oma Facebook lehel järgnevalt: «Paha lugu. Ka Politsei- ja Piirivalveameti jaoks. Positsioneerimisandmete kasutamine väidetava ohvri ütluste kontrolliks on vastuolus põhiseadusega ja EL õigusega. Neid tohib kasutada vaid tõsiste kuritegude korral.». 

Mary Krossi tegu Käsper õigustama ei kipu. Pigem arutleb ta selle üle, et politsei oleks valeütluste jälile ka muul moel jõudnud. 

«Eks nad oleks saanud valele jälile ka muul viisil, aga valisid miskipärast (mugavusest?) selle.»

Lõpetuseks jagas Käsper tulevikuks kõigile hoiatuse: «Igaüks peab nüüd arvestama sellega, et ka ohvrina politsei poole pöördudes võidakse hakata sorkima tema tundlikes asukohaandmetes. See ei ole õige ega soodusta politseilt abi küsima.».

Mary Krossi valeütlused ja kriminaalasi

Eelmise aasta novembris postitas ettevõtja Karoli Hindriks sotsiaalmeediasse, kuidas tema ameeriklannast sõbrannat Mary Krossi Stroomi rannas kividega loobiti ning kästi koju minna.

Hiljem selgus aga, et Mary Krossi jutt ei vastanud tõele ja prokuratuur esitas talle süüdistuse valeütluste andmises.

Hindriks kinnitas toona, et pidas Krossi juttu tõeseks.

Oma valeütluste kohaselt viibis Kross 2018. aasta 27. novembril Tallinnas Stroomi ranna pargis. Ta olevat jalutanud koeraga ja rääkinud mobiiltelefoniga inglise keeles.

Seepeale olevat kaks tundmatut meest hakanud naist kividega loopima ja karjunud: «Go home, foreigner, go home!» (Mine koju, välismaalane, mine koju!).

Ühel mehel oli väidetavalt rinnus sinise lille märk ehk EKRE logo.

Politsei alustas kiviviskajate tabamiseks kriminaalasja, kuid ei leidnud nende olemasolu kohta tõendeid.

Uurimise käigus selgus aga hoopis, et Krossi ennast väidetava kallaletungi ajal Stroomi ranna pargis ei olnudki.

Krossi ei olnud näha turvakaamerate salvestistel. Lisaks ei kinnitanud naise rannas viibimist tema mobiiltelefoni asukohaandmed.

Politsei alustas kriminaaluurimist hoopis Krossi suhtes, esitades talle kahtlustuse valeütluste andmises.

Mary Kross ennast süüdi ei tunnistanud. Ta kasutas õigust vaikida ega selgitanud, mis sel päeval tegelikult toimus ja miks ta politseile valetas.

Prokuratuur andis Krossi kohtu alla. Valeütluste andmises süüdimõistmisel oodanuks teda kas rahaline karistus või kuni kolm aastat vanglat.

Ringkonnaprokurör Ülle Jaanhold taotles 31. oktoobril avaliku huvi puudumisel ameeriklanna Mary Krossi kriminaalasja oportuniteediga lõpetamist.

Taotlust toetasid nii Krossi kaitsja kui kohus.

Tagasi üles