Poolas asuvast kunagisest tuumarelvade punkrist leiti umbes 1 miljon kannibalsipelgat

Sipelgad. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Poola teadlaste sõnul leidsid nad nõukogudeaegsest tuumarelvade punkrist sipelgakogukonna, mis koosnes palukuklastest (Formica polyctena) ja mille elus liikmed toitusid surnud liikmetest.

Need sipelgad avastati 2013 ning see kogukond koosnes töösipelgatest ning selle tõttu oli mõistatus, kuidas nende arvukus nii suur on, teatab newsweek.com.

Sipelgauuringut juhtunud Poola teaduste akadeemia zooloogiainstituudi esindaja Wojciech Czechowski ja ta kolleegide sõnul sattus sadu tuhandeid sipelgaid õhušahti kaudu punkrisse, kus aastakümneid tagasi hoiti tuumarelvi. Nad jäid sinna lõksu ja ei pääsenud enam oma pesasse tagasi.

Punkrisse jäänud olid töösipelgad ja nad ei paljunenud. Lisaks olid sealsed tingimused karmid, ei olnud valgust, soojust ega ka midagi süüa. Hoolimata sellest jäid sipelgad seal ellu ja neid aina lisandus.

Teadlased uurisid uuesti 2016, kuidas see sipelgakogunkond ellu jäi ja nad said kinnituse, et elusolijad sõid surnud kaaslasi ning nende arvukus suurenes uute isendite näol, kes samuti punkrisse lõksu sattusid.

Sipelgad. Pilt on illustreeriv

FOTO: Kim Taylor/1/Scanpix

«Tegemist oli väga karmide oludega, kuid ka see ei takistanud neid ellu jäämast. Need palukuklased on väga vastupidavad ja nad jätkasid elamist nii, nagu looduses,» selgitas Czechowski.

Teadlaste sõnul levib kannibalism sipelgate seas tavaliselt kevadeti, kui valguallikaid on vähe. Samuti söövad sipelgad «sõdade» ajal surnud kaaslasi ja vaenlasi, sest siis on palju hukkunuid.

Sipelgauurijad otsustasid lasta pikka aega lõksus elanud palukuklased vabadusse, vabastades nad 100 isendi kaupa. Punkris elanud suur sipelgakogukond pääses vabadusse kolme kuuga.

Uurimine näitas, et sipelgad ei olnud unustanud oma pesa ning nende seas ei täheldatud agressiivset käitumist.

Uurijad panid tähele, et uued sipelgad kukkusid selle punkri õhušahti ja selle tõttu jätsid alles silla, mille abil suur sipelgakogukond vabastati, et uued tulijad sinna lõksu ei jääks.

Teadlased läksid veel üks kord sinna tagasi, et uurida surnud sipelgaid ning nad märkasid, et neil oli hammustusjälgi, eelkõige tagakehas.

Poola zooloogide sõnul näitas see juhtum, et sipelgad on väga vastupidavad ja suudavad ellu jääda ka ekstreemsetes tingimustes.

Tagasi üles