Jäämees Ötzilt leitud samblad andsid ta viimaste hetkede kohta uut info

Jäämees Ötzi leiti 1991 Itaalia-Austria piiril Ötztali Alpidest 1991

FOTO: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Šotimaa Glasgow ülikooli teadlased uurisid Itaalia-Austria piiril asuvast Ötztali Alpidest leitud muumiat, mis sai ta leiukoha järgi hüüdnimeks jäämees Ötzi.

Itaalia Bolzano Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseumi teadlased on Ötzit aastaid uurinud, saades teada, et ta hukkus noolevigastuse tõttu umbes 5300 aastat tagasi ning tõenäoliselt põgenes ta mägedes oma tapja eest, teatab newsweek.com.

Nüüd võtsid jäämehe ette šoti arheobotaanikud leidsid ta kehalt, riietelt ja asjadelt jälgi 75 sammaltaime ehk brüofüüdi kohta.

Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid. Pilt on illustreeriv

FOTO: EPA/Scanpix

«Lisaks ta kehale ja asjadele leidsime sammaltaimi ka ta seedetraktist. See tähendab, et ta sõi neid. Esitasime küsimuse, et mida need samblad jäämehe kohta ütlevad,» sõnas uuringus osalenud James Dickenson.

Dickenson ja tema kolleegid leidsid, et tuvastatud brüofüütidest 21 olid pärit Ötzi surnukeha leidmise piirkonnast Tisenjochi kurust. Ülejäänud samblad pärinesid Ötztali Alpide madalamatelt aladelt, kus Ötzi tõenäoliselt elas. 

Jäämees Ötzi elas ja suri 5300 aastat tagasi. Pildil on ka tema juurest leitud asjad

FOTO: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Sammalde järgi oletatakse, et jäämees ela ja liikus Schnastali orus, mis on 500 – 3200 meetri kõrgusel. Selle oru madalamas osas kasvavad mitmesugused taimed, kaasa arvatud Alpi orhideed ja teises osas on liustikud.

«Samblad andsid uut infot selle mehe elu viimase etapi kohta. Need näitavad, et Ötzi oli mäestikus ja siis läks kodukülla tagasi. Tõenäoliselt tekkis tal seal mingi konflikt, ta heideti kogukonnast välja ja tal tuli mägedesse põgeneda, kus ta nooletabamuse ja külma tõttu suri,» sõnasid šotlased.

Ötzi leidsid 19. septembril 1991 kaks sakslasest matkajat Helmut ja Erika Simon, kes arvasid, et tegemist on hiljuti surnud mägironijaga. Nad andsid oma leiust teada politseile, mille esindajad kaasasid muumia uurimisse arheoloogid. Muumia transporditi Austria Innsbrucki ülikooli, kus tehti kindlaks, et see mees elas ja suri üle 5000 aasta tagasi.

Lõuna-Tirooli arheoloogiamuuseumi teadlane uurimas Ötzit

FOTO: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Mitmed uuringud näitasid, et Ötzi sõi kaheksa tundi enne oma surma ning ta menüüs olid kitse- ja hirveliha, kuid ka leiba ja juurvilju.

Jäämehe luud on üsna kulunud ja viitavad, et ta käis väga palju, seega võis ta olla osa oma elust karjus. Tal on ka tätoveeringud, mis võisid olla ravieesmärgiga.

Jäämees oli oma ajastu kohta üsna pikka kasvu, 165-sentimeetrine, ta kaalus 50 kilogrammi ja suri umbes 45-aastasena.

Hollandi kunstnikud Alfons ja Adrie Kennis tegid Ötzi luustiku põhjal ta kuju. Selle kohaselt oli ta lühike, jässakas, tal olid tõenäolselt pruunid silmad, hallikas habe, näol palju kortse ja ta nägi oma vanusest vanem välja.

Hollandi kunstnikud Alfons (ees) ja Adrie Kennis tegid Ötzi muumia järgi ta kuju

FOTO: Andrea Solero/AFP/Scanpix

Ötzi muumial oli taimedest punutud keep ja mantel, nahast säärised ja niudevöö, lumel käimiseks mõeldud nahast ja rohust jalatsid ning karusnahast müts. 

Tal olid lisaks vibule ja nooltele veel tasku, milles olid tuletegemise vahendid, luust naaskel, kaabits, kive ja puuseened, millel oli raviomadusi. Jäämehe varustusse kuulusid ka vasest kirves, vibu ja nooled.

Ta kehal on nooleauk, mis lubab oletada, et teda lasti vasakusse õlga noolega, mille tagajärjel ta sai raskelt vigastada ning suri. Ta surmas mängis rolli ka madal temperatuur. 

Ötzil on veel mitmeid vigastusi, kaasa arvatud külmunud varavas ja paar mõranenud roiet. Lisaks kannatas ta oma eluajal mitme haiguse all, tal olid sapikivid, ta oli põdenud buukborellioosi ja tal olid ka kõhuussid.

Hollandi kunstnikud Alfons ja Adrie Kennis tegid Ötzi muumia järgi ta kuju

FOTO: Andrea Solero/AFP/Scanpix

Tagasi üles