Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Pianist Joel Remmel: üks peamisi väärtusi muusikas on ajatu ilu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Raadio Elmar hommikuprogrammis käis külas kollektiiv nimega Joel Remmeli Trio. Bändi liikmed Joel Remmel, Heikko Remmel ja Ramuel Tafenau esitasid LIVE stuudios loo nimega «Blues For The East».

Joel Remmel on Eesti noorema põlvkonna üks silmapaistvamaid pianiste, kes on omanimelist triot vedanud ligi kaheksa aastat. Mees rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis, kuidas ta lapsepõlves klaveriõpingutega tegeles. «Tegelesin lapsena erinevate aladega, näiteks ka jalgpalliga, millega olen tänaseni palju seotud. Nooremas eas oli päris kõva pähkel pureda, kuidas vanematele selgeks teha, et ma muusikakooli väga ei viitsi minna. Kuid ma olin siiski kohusetundlik poiss ja käisin korralikult kohal, lõpetasin muusikakooli ära ja nüüd hiljem järele mõeldes on väga hea meel selle üle,» sõnas Remmel.

Joel Remmeli Trio esitles sel kevadel oma albumit pealkirjaga «Sharp» ja praegu on käimas plaadiesitluskontserdid üles Eesti. «Näiteks eelmisel nädalal mängisime Tallinnas Philly Joe jazz'i-klubis, sealne kontsert oli minu mäletamist mööda üks lennukamaid live-esitlusi, mis meil siiani on olnud. Meil on kaasas ka Soomest pärit trompetimängija Jukka Eskola, kes on tõsine maailmatase. Ta lennutab meid oma hooga üsna kõrgele. Kevadel Jazzkaare festivalil esitlesime oma uut albumit ja suvel mängisime oma kavaga Sõru Jazzil. Kontserdid on olnud väga menukad ja plaat on samuti leidnud positiivset vastukaja,» sõnas Remmel.

Mees rääkis, kas tal on plaane, et jazz'i suunitluselt mõne teise, populaarsema žanri peale üle minna. «Tõsi ta on, jazz on täielik nišitoode. Kuid meil on olnud saale, kus esineme täissaalile. Näiteks Tallinnas oli väga palju publikut, Tartus oli üksjagu vabu kohti. Samas, Tartus on alati väga tore mängida, inimesed on võibolla tagasihoidlikumad, kuid seevastu väga tänulikud. Selle ansambliga mul suunamuutust hetkel plaanis pole. Küll aga on teisi projekte, millega on ka suuremaid kontserdisaale täidetud,» lisas ta.

«Peamisi väärtusi muusikas on ajatu ilu ja selle mõttega ma oma muusikat ka kirjutan. Loon muusikat selleks, et seda saaks live'is esitada, just nii sünnib midagi uut ja ainukordset. Plaadi peal on ka seda tore kuulata, kuid kontserdisaalis publikuga koostöös tekkiv emotsioon ja energia on midagi täiesti teistsugust. On inimesi, kes ütlevad, et ka järgmisel hommikul on muusikast veel nägu naerul, see tähendab minu jaoks, et olen muusikaga oma eesmärgi täitnud,» rääkis Remmel.

Kollektiivis on äärmiselt oluliseks märksõnaks ka pillimeeste vaheline koostöö ja tunnetus, Remmeli sõnul moodustab nende bänd hea terviku. «Meie ansambli puhul üks oluline faktor keemia tekkimiseks on juba väikese eeltingimusena täidetud, sest minu vend Heiko mängib kontrabassi ja me oleme koos mänginud lapsest saati. Me ei ela küll koos enam üle katuse all, kuid pillimängus tuleb mõistmine nipsust. Ramuel on ka väga heade kõrvadega trummar, käis mängib väga eriilmelistes koosseisudes. Kogu kogemuse, mis me mujalt saame, võtame kaasa ja oleme valmis, et laval sünnib midagi täiesti enneolematut,» sõnas Remmel.

Tagasi üles