Husseinist al-Baghdadini: moslemimaailma kurjamid, kelle elu lõppes nagu lõksupüütud rotil

Lääneriikidele, eriti USA-le on aastakümneid olnud pinnuks silmas diktaatorite juhitud islamiriigid ja julmuse poolest kurikuulsate terroriorganisatsioonide liidrid. Neid on otsitud, leitud ja tapetud. 

BBC, CNNi ja dw.com uudistest joonistub välja maailma selle sajandi kõige kurikuulsamate islamistide tipp, kust leiame Iraagi eksdiktaator Saddam Husseini, terroriorganisatsiooni Al-Qaeda juhtinud Osama bin Ladeni, Liibüas 42 aastat võimul olnud Muammar Gaddafi ning kurikuulsa terroriorganisatsiooni Islamiriik endise juht Abu Bakr al-Baghdadi.

Seda nelikut ühendab seik, et nad olid vähemal või suuremal määral USA sihikul ning ükski neist pole enam elavate kirjas.

Kõik sa alguse...

SADDAM HUSSEINIST

Saddam Hussein Abd al-Majid al-Tikriti (28. aprill 1937 – 30. detsember 2006) oli 1979– 2003 Iraagi president ja mõjuvõimsa Araabia Taassünni Sotsialistliku Partei ehk Baa'thi partei juhtivliige.

Saddam Hussein 61-aastasena 1998. aastal Foto: SIPA/Scanpix

Enne Husseini sündi surid nii tema isa kui ka vend vähki. See tekitas tema emale Sabhale depressiooni, nii et ta tahtis teha aborti ja enesetappu. Pärast sündi kasvas Saddam Hussein oma onu Kharaillah Talfahi peres, sest ema oli depressioonis. Hiljem abiellus ema uuesti ja Hussein sai kolm poolvenda.

Hussein õppis õigusteadust, kuid langes 1957. aastal 20-aastasena ülikoolist välja. Tulevane diktaator astus 1958 Baa'thi parteisse ja hakkas tegelema poliitikaga.  

Partei kaotas Iraagis poliitilise positsiooni 1963, kuid juba 1968 oldi taas võimu juures ning partei tõusus oli tähtis roll Husseinil.

Hussein oli eaka presidendist kindrali Ahmed Hassan al-Bakri ajal asepresident, tal oli rohkem võimu kui presidendil. Hussein lõi julgeolekujõud, et hoida ohjes konfliktis olevat valitsust ja relvajõudude.

1970. aastate alguses riigistas Hussein naftatööstuse ja välispangad, mille tagajärel hakkas Iraagi majandus kosuma. Husseini volitused laienesid ja temast sai põhimõtteliselt riigi esimene mees.  

Ta täitis riiklikud ametikohad sunniitidest araablastega, vähemusega, kes moodustasid rahvastikust vaid viiendiku.

Hussein sai ametlikult võimule 1979. aastal, olles juba mitu aastat de facto Iraagi juht. Ta surus maha mitu liikumist, eriti šiiitide ja kurdide liikumised, mille eesmärk oli kukutada valitsus ja saada iseseisvus.

Kui mõned araabia maad kiitsid heaks Husseini ja Ühendriikide vastasseisu ning Iisraeli ründamise, siis enamik mõistis tema poliitika ja jõhkra diktatuuri hukka. Hinnanguliselt on Husseini valitsuse julgeolekuteenistuste poolt mitmesuguste puhastuste ja genotsiidide käigus tapetud iraaklaste koguarv 250 000. Husseini invasioonid Iraani ja Kuveiti põhjustasid samuti sadade tuhandete inimeste hukkumise.

2003. aastal tungis USA juhitud koalitsioon Iraaki ja kukutas Husseini. USA president George Bush ja Briti peaminister Tony Blair süüdistasid Husseini oma rahva vastu massihävitusrelvade kasutamises ja seotuses terrorirühmitusega Al-Qaeda. USA kuulutas Iraagi endise liidri ja tema kaks poega kõige tagaotsitavamateks isikuteks. 

USA sõdurid tabasid Husseini 13. detsembril 2003 tema kodulinna Tikriti lähedal maa-alusest peidikust. USA kindralmajor Ray Odierno kommenteeris, et Hussein püüti kinni nagu rott. 

Iraagi ajutine valitsus andis eksdiktaatori riigivastastes kuritegudes süüdistatuna kohtu alla.

Iraagi endine juht Saddam Hussein 2006 Bagdadi kohtus. Foto: POOL/REUTERS/Scanpix

Iraagi kohus mõistis 5. novembril 2006 Husseini inimsusvastastes kuritegudes süüdi. Konkreetselt süüdistati teda 1982. aastal aset leidnud 148 Iraagi šiiidi tapmises. Kohus määras talle surmanuhtluse poomise läbi. Ta hukati 30. detsembril 2006.

Videokaader, millel on näha Saddam Husseini hukkamist 30. detsembril 2006 Foto: SKY TV/Stella Pictures/Scanpix

OSAMA BIN LADEN

Osama bin Mohammed bin Awad bin Laden al-Hadhrami al-Kindi (10. märts 1957 – 2. mai 2011) oli Saudi Araabia päritolu moslemist džihadist, kes asutas äärmusislamistliku terroriorganisatsiooni Al-Qaeda. Oma võrgustiku abil plaanis ja koordineeris ta terrorirünnakuid maailma eri paigus.

Terrorirühmituse Al-Qaeda juht Osama bin Laden 1998. aastal Afganistanis Foto: Reuters/AP/Scanpix

1994. aastani oli bin Laden Saudi Araabia kodanik, kuuludes samas jõukasse bin Ladeni suguvõssa ning etniliselt Jeemeni hadrami hõimu. Hiljem oli ta kodakondsuseta.

Bin Ladeni isa oli Mohammed bin Awad bin Laden, Saudi Araabia miljonär, kes oli pärit Jeemenist Hadhramautist ja kes asutas eduka firma Saudi Binladin Group. Ta ema Alia Ghanem pärines Süüria Latakia keskklassi perest.

Saudi Araabias sündinud bin Laden õppis kuni 1979. aastani ühes kohalikus ülikoolis.

Siis liitus ta Pakistanis mujahideeni väeüksustega, et võidelda Afganistanis nõukogude vägede vastu. Ta aitas neid väeüksusi rahastada, kuid ka smugeldas relvi ja võitlejaid Afganistani, saades araablaste seas väga populaarseks.

Osama bin Laden (keskel) 1989. aastal Afganistanis Jalalabadis Foto: HO/AFP/Scanpix

Bin Laden asutas 1988 perekonna rahaga terroriorganisatsiooni Al-Qaeda. Saudi Araabia andis talle 1992 riiki sisenemise keelu ja võttis talt kodakondsuse. Ta viis oma peakorteri Saudi Araabiast Sudaani, kuid USA survel pidi ta sealt 1996 lahkuma.

Uus peakorter oli Afganistanis, kust ta kuulutas USA-le sõja, pannes samas toime mitmeid terrorirünnakuid.

Bin Laden oli aastaid USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) kümne kõige tagaotsitavama terroristi nimekirjas. USA tahtis bin Ladenit tabada 1998. aastal USA saatkondades Keenias Nairobis ja Tansaanias Dar es Salaamis korraldatud pommiplahvatuste eest. 

USA võimude andmetel korraldasid bin Laden ja Al-Qaeda 11. septembri 2001 terrorirünnakud. Ühes rünnakus varisesid kokku New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid, millesse lendasid terroristide kaaperdatud reisilennukid.

11. septembril 2001 toimus USAs terrorirünnak, milles terroristide kaaperdatud lennukid lendasid New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse. Veel üks lennuk lendas USA kaitseministeeriumi hoonesse. Foto: SETH MCALLISTER/AFP/Scanpix

Üks lennuk lendas ka USA kaitseministeeriumi hoonesse, lõhkudes osa sellest ja võttes elu kümnetelt inimestelt. Kokku hukkus neis rünnakutes ligi 3000 inimest ning USA võimud kuulutasid terrorismile sõja.

USA hakkas bin Ladenit aktiivselt otsima, kuid ei leidnud teda pikka aega. FBI teatas, et isik, kes viib nad Osama bin Ladeni jälgedele ja tabamiseni, saab 25 miljonit dollarit.

USA luure sai lõpuks infot, et bin Laden varjab end Pakistanis Abbottabadis asuvas tsitadellis koos mitme pereliikme ja teenijaga. Nad leidsid ta tänu ühele teismelisele poisile, kes käis sageli käskjalana selles majas.

USA presidendi Barack Obama heakskiidul korraldas CIA operatsiooni Neptune Spear (Neptuni oda). Mereväe eriüksus Seal Team Six ründas bin Ladeni peidukohta 2. mail 2011.  

Al-Qaeda juht Osama bin Laden peitis end Pakistanis Abbottabadis asunud majas. USA eriüksus lasi ta 2. mail 2011 selles majas maha ning Pakistani võimud lammutasid hoone 2012. Selle asemele ehitati lõbustuspark. Foto: FAROOQ NAEEM/AFP/SCANPIX

Eriüksus leidis relvastamata ja poolalasti bin Ladeni magamistoast ning lasi neile kallale sööstnud maailma esiterroristi maha. Kell oli 1.00 kohaliku aja järgi.

Eriüksuslased võtsid bin Ladeni surnukeha kaasa. Kõigest 24 tunni jooksul korraldati talle USA sõjalaeval USS Carl Vinson islamistlik matus ja surnukeha lasti merre vajuda. Matmispaika ei ole avalikustatud.

Pakistani võimud lasid bin Ladeni tsitadelli 2012. aasta veebruaris maatasa teha, et sellest ei saaks äärmuslaste palverännakupaika.

Pakistani riigiametnikud teatasid 2013, et Osama bin Ladeni viimase pelgupaiga kohale ehitatakse 2,7 miljonit dollarit maksev lõbustuspark. Park on nüüd valmis ja on iga päev avatud kell 11–21.

USA süüdistas hiljem Pakistani Al-Qaeda juhi bin Ladeni varjamises. Pakistani president Asif Ali Zardari sõnas, et nad ei varjanud bin Ladenit, vaid see on USA spekulatsioon. President selgitas, et Pakistani ressursid olid suunatud võitlemisele terroriorganisatsiooniga Taliban ning teisi terroriste ei olnud neil võimalik jälgida.

MUAMMAR AL-GADDAFI

Muammar Mohammed Abu Minyar al-Gaddafi (umbes 1942 – 20. oktoober 2011), keda maailmas tuntakse kui kolonel Gaddafit, oli Liibüa revolutsionäär, poliitik ja poliitikateoreetik.

Surtis beduiinide perekonnas sündinud al-Gaddafi sai kõrghariduse Benghazi ülikoolis ja kuninglikus sõjaväekolledžis, mille lõpetas 1965. aastal.

1964. aastal sõjakoolis õppides asutas ta põrandaaluse organisatsiooni Vabad Ohvitserid. Selle abil tahtis ta korraldada revolutsiooni, et vabastada Liibüa Suurbritannia ja USA protektoraadist.

Liibüa liider Muammar Gaddafi 2009 Tripolis Foto: ZOHRA BENSEMRA/REUTERS/Scanpix

1969. aastal korraldas al-Gaddafi veretu riigipöörde, kukutades võimult kuningas Idris I ning võttis endale kapteni auastme asemel koloneli auastme.

Ta kuulutas välja sotsialistliku Liibüa Araabia Vabariigi. 1969–1977 valitses ta Liibüat kui Revolutsioonilise Juhtivnõukogu esimees, 1977–2011 nimetati teda revolutsiooni vennalikuks juhiks ja teenäitajaks.

Al-Gaddafi oli lääneriikide vastane. Ta tühistas nendega varem sõlmitud lepinguid ja ründas oma sõnavõttudes sageli Ameerika Ühendriike, mis oma saadiku 1972 Liibüast tagasi kutsus.

Liibüa juht juurutas riigis segu kapitalismist ja kommunismist, milles olid islami mõjud. 1977 võttis ta kasutusele uue riigijuhtimise süsteemi, mis araabia keeles kannab nimetust jamāhīriyyah (masside riik), milles võim kuulub kodanike valitud komiteedele.

Lääneriigid pidasid 1980.–1990. aastatel Liibüat terroristide baasriigiks ning selle tõttu kehtestasid riigile palju majandussanktsioone. Teada on, et al-Gaddafi toetas Iiri Vabariiklikku Armeed ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni.

Liibüast lähtunud terroristid korraldasid Euroopas terrorirünnakuid ning riiki ja al-Gaddafit seostati ka Lockerbie lennukatastroofiga.

Šoti päästetöötajad kandmas 1988. aasta Lockerbie lennukatastroofis hukkunu surnukeha. Foto: GREG BOS/REUTERS/Scanpix

21. detsembril 1988 plahvatas pomm Pan American World Airwaysi liinilennukis, mis lendas Londonist New Yorki. Šotimaal Lockerbies alla kukkunud Boeing 747 pardal olnud 243 reisijat ja 16 meeskonnaliiget hukkusid. Lennukirusud tapsid Lockerbies veel 11 inimest.

Terroriaktis esitati 1991. aastal süüdistus Liibüa luureohvitserile, Liibüa Araabia Lennuliinide turvaülemale ning lennufirma kaastöötajale Maltal.

Al-Gaddafi andis süüdistatavad Suurbritanniale üle 1999, sest soovis, et ÜRO leevendaks Liibüale kehtestatud sanktsioone.

2000. aastatel üritas al-Gaddafi läänega suhteid parandada, jagades näiteks USA-le luureinfot Al-Qaeda ja Osama bin Ladeni kohta.

2003. aastal loobus Liibüa massihävitusrelvade tootmisest ja mitmed majandussanktsioonid tühistati.

Al-Gaddafi üritas oma võimu ajal kindlustada, et sõjavägi tema vastu mässu ei tõstaks ja teda võimult ei tõukaks. Ta pani sõjaväes ja riigiametites juhtivatele kohtadele hõimlasi, kes olid talle ustavad.

Liibüa endine liider Muammar Gaddafi. Foto: Sysoyev Grigory/ITAR-TASS/Scanpix

Pärast majandussanktsioonide tühistamist said lääne firmad taas Liibüas tegutseda ning al-Gaddafi lõikas sellest suurt kasu.

Liibüa ei jäänud puutumata araabia kevadeks nimetatud demokraatlikust ületõusust, mis algas 18. detsembril  2010 Tuneesias, kus üks kaupmees end protestiks süütas. Meeleavaldused levisid mitmesse riiki, kus selle tagajärjel võim vahetus. Liibüas kasvas ülestõus kodusõjaks.

Kui Liibüa armee oli varem al-Gaddafile ja ta kaaskonnale truu, siis ülestõusu puhkedes läks osa sõduritest üle mässuliste poolele.

2011. aasta veebruariks oli al-Gaddafi kaotanud kontrolli oma riigi idaosa üle. Talle allunud armee korraldas mässuliste armeele ja tsiviilelanikkonnale veresauna, mille tõttu määras ÜRO Liibüale ja selle juhtidele sanktsioonid.

19. märtsil 2011 sekkusid Liibüa kodusõtta Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid, rünnates al-Gaddafi armee positsioone. Hiljem liitusid veel mitmed araabia riigid, kaasa arvatud Katar.

Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis juunis 2011 välja al-Gaddafi vahistamiskäsu, teda süüdistati inimsusvastastes kuritegudes.

22. augustil 2011 langes Liibüa pealinn Tripoli välisvägede kätte. Liibüa ajutine valitsus teatas, et ärimehed on pannud välja suure summa sellele, kes annab al-Gaddafi tabamiseni viivat infot. Lisati, et kui al-Gaddafi võimust loobub, siis võimaldatakse tal minna välismaale.

Oktoobris 2011 käisid lahingud Surtis ja Misratas. Al-Gaddafi peitis end Misratas drenaažitorus, kuid üleminekuvalitsuse võitlejad leidsid ta üles. Nad lintšisid teda ning lasid riigi kukutatud liidri maha ja võtsid selle kõik videosse, mis jõudis maailma meediasse.

ÜRO palus al-Gaddafi surma asjaolusid uurida. Rahvusliku Üleminekunõukogu teatel hukkus Liibüa liider tema poolehoidjate ja Üleminekunõukogu toetajate vahelises tulevahetuses.

Muammar al-Gaddafi surnukeha oktoobris 2011 Foto: Thaier Al-Sudani/Reuters/Scanpix

ABU BAKR AL-BAGHDADI

Abu Bakr al-Baghdadi (28. juuli 1971 – 27. oktoober 2019) oli sunniitide islamistliku terrorirühmituse Islamiriik juht.

Al-Baghdadi sündis Iraagis, saades sünninimeks Ibrahim Awad Ibrahim Ali Mohammed al-Badri. Temast sai džihadist aastal 2003, kui USA väed sisenesid Iraaki. Ta moodustas relvagrupeeringu, et võidelda okupatsioonivägede vastu.

Abu Bakr al-Baghdadi, kodanikunimega Ibrahim Awad Ibrahim Ali Mohammed al-Badri, passifotol Foto: Uncredited/AP/Scanpix

USA sõjaväelased võtsid al-Baghdadi 2004 kinni ja ta oli nii Abu Ghraibi kui ka Camp Bucca vangilaagris. Ei ole teada, kas teda piinati Abu Ghraibis, mis sai tuntuks just vangide julma kohtlemise poolest. Mees vabastati 2004. aasta lõpus, sest teda ei peetud enam ohtlikuks.

Al-Baghdadi ja ta võitlejad liitusid 2006 teiste islamistlike sõjaliste grupeeringutega,  millest lõpuks moodustus Islamiriik, mis omakorda kasvas välja Al-Qaeda Iraagi harust. 

Ei ole teada, kuidas al-Baghdadi Al-Qaeda Iraagi haru ridades karjääri tegi, kuid 2010. aastal sai ta pärast haru juhi Abu Omar al-Baghdadi surma selle uueks juhiks. 2014 nimetati ta Islamiriigi kaliifiks.

Kaader Islamiriigi 2019. aasta videost, millel on näha selle grupeeringu liidrit Abu Bakr al-Baghdadit. Foto: /AP/Scanpix

Pärast Al-Qaeda juhi Osama bin Ladeni surma 2. mail 2011 lubas al-Baghdadi kättemaksu, rünnates nii USA üksusi kui ameeriklaste liitlasi Iraagis.

Juba 2011. aasta oktoobris teatas USA välisministeerium, et al-Baghdadi on maailma üks ohtlikemaid terroriste. USA pani välja mitme miljoni dollari suuruse summa sellele, kes aitab terroristi tabada.

Al-Baghdadi juhitud Islamiriik hõivas suuri alasid Iraagis, Süürias ja Liibüas. 29. juunil 2014 kuulutas Islamiriik neil aladel välja Islami Kalifaadi pealinnaga Süürias Ar-Raqqahs.

Al-Baghdadi juhtimise all pani Islamiriik mitme aasta jooksul toime julmi kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi. Islamiriigi julmusi said omal nahal tunda vähemusrahvus jeziidid, kes on Lähis-Ida monoteistliku usundi jezidismi järgijad. Nad kummardavad Paabulind-inglit, kelle patustamise tõttu lakkas maailm olemast, kuid pärast patukahetsust sündis maailm uuesti.

Jeziidi naistest said Islamiriigi sõdurite seksiorjad, neid vägistati ja sunniti orjatööle. Lisaks tapsid Islamiriigi kõrikõikajad lääne ajakirjanikke ja humanitaartöötajaid.

Islamiriik edastas ka džihadistlikku propagandat, tehes hukkamistest ja ähvardussõnumitest videoid, mis jõudsid rahvusvahelisse meediasse. Filmiti nii peade maharaiumisi, kividega surnuks loopimisi kui ka elusalt põletamisi. 

Lääneriikidele tuli Islamiriigi edukad vallutused üllatusena, kuid juba 2018. aastaks oli enamik Islamiriigi kätte langenud alasid lääne liitlasvägede ja kurdide poolt vabastatud.

USA luure üritas al-Baghdadit tabada alates 2011. aastast, saades ta asukoha teada selle aasta septembris, kuid kuna Türgi alustas Süüria põhjaosas sõjategevust, siis tuli al-Baghdadi tabamisoperatsioon edasi lükata.

USA mereväe eriüksus ründas 27. oktoobril Süüria loodeosas Idlibi provintsis Barishas hoonet, milles al-Baghdadi end koos pereliikmete ja kaaskonnaga peitis. Ta üritas USA sõjaväelaste eest varjuda tupiktunnelisse, kuid leiti üles. Islamiriigi juht kandis pommivööd, mille abil ta enda ja temaga kaasas olnud kolm väikest last õhku lasi.

USA sõjaväelased tegid al-Baghdadi surnukehale DNA-testi, mis kinnitas, et see on tema. Nii nagu Osama bin Ladeni puhul, korraldati ka talle islamistlik merematus.

USA hävituslennukid tegid al-Baghdadi peidukoha maatasa. See pakub nüüd huvi kohalikele, kes läksid sinna ehitusmaterjali ja muud kasutuskõlblikku võtma.

USA eriüksus tabas Islamiriigi liidri Abu Bakr al-Baghdadi 27. oktoobril Süürias Barishas. Al-Baghdadi lasi end õhku ja USA lennukid hävitasid ta peidukohaks olnud maja. Foto: OMAR HAJ KADOUR/AFP/Scanpix

31. oktoobril avaldas Islamiriik helilindi, millel kinnitatakse Abu Bakr al-Baghdadi surma ning teatatakse, et rühmituse uueks juhiks ja kaliifiks saab Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi.

Läänes ei teata peaaegu mitte midagi Islamiriigi uuest liidrist Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashist, kes USA luureallikate teatel on «mees metsast». Ka Islamiriigi tegevust jälgivate ja uurivate politoloogide sõnul on neil selle mehe kohta väga vähe infot.

«Me ei tea temast muud, kui et ta on seni olnud Islamiriigi peakohtunik ja juhtis šariaadi nõukogu,» sõnas Iraagi politoloog Hisham al-Hashemi.

Islamiriik ei ole avaldanud uue juhi varasemaid ametikohti ega tegevust, kuid on teada, et üsna noorena sai temast džihadist. Islamiriik on mitmes varasemas sõnumis rõhutanud, et nende seas on võitlejaid, kes on prohvet Muhamedi järglased.

Loos on kasutatud BBC, CNNi, dw.com ja Wikipedia andmeid.