Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Mida nägi ja koges 15. sajandi meresõitja Christoph Kolumbus Bermuda kolmnurgas?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Christoph Kolumbuse kuju Dominikaani Vabariigis Santo Domingos
Christoph Kolumbuse kuju Dominikaani Vabariigis Santo Domingos Foto: Caro / Markus Waechter/Caro/Scanpix

Ajaloolane ja populaarteaduslike raamatute autor Gian Quasar uuris ajaloolisi ülestähendusi, mille kohaselt nägi meresõitja ja maadeavastaja Christoph Kolumbus 11. oktoobril 1492 Atlandi ookeanil olles kummalist valgust.

Kolumbus kirjutas logiraamatusse, et «keegi oleks nagu väikese vahaküünla kõrgele tõstnud ja selle valguses oli kaugel näha maad», kirjutab express.co.uk.

Quasari arvates oli Kolumbus siis oma laeva Santa Mariaga Bermuda kolmnurgas, mida sajandeid hiljem on seostatud kümnete laevade ja lennukite müstilise kadumisega.

«Meie ajal seostatakse Bermuda kolmnurka müstiliste kadumisjuhtumitega, kuid selle paiga müstiliseks pidamine sai alguse Kolumbusega, kes koges seal kummalist,» teatas Quasar. 

Ta lisas, et 15. sajandi meresõitja kirjutas kolmel korral logiraamatusse, et kompassid hakkasid järsku näitama valesti ning ta ei oska seda selgitada.

«Kolumbus kirjutas veel, et meretase tõusis, kuigi ei olnud tuult ning see ehmatas teda ja meeskonda. Enne uuele kontinendile jõudmist nägi ta horisondil kummalist valgust. Võimalik, et see oli meteoor,» selgitas Quasar.

Ta jätkas, et Kolmbus ja ta meeskond kogesid esimesena Bermuda kolmnurga kummalisust, kuid neil ei olnud aimugi, kus nad on. 

Christoph Kolumbuse lipulaev Santa Maria, pildil on ka 14. - 15. sajandil kasutusel olnud kompass.
Christoph Kolumbuse lipulaev Santa Maria, pildil on ka 14. - 15. sajandil kasutusel olnud kompass. Foto: Archive/©TopFoto/Scanpix

Ajaloolase Larry Kusche arvates lahendas ta Kolumbuse nähtud valguse fenomeni.

«Enamik Kolumbuse ajastu meresõitjaid olid veendunud, et meie planeet on lame ja kartsid, et võivad üle Maa ääre alla kukkuda. Kolumbus siiski arvas, et Maa on ümmargune ja ta jõuab itta. Ta nägi merel olles kummalist valgust, mis pani ta hirmust värisema, kuid tõenäoliselt oli see meteoorkeha, võimalik et väike asteroid,» selgitas ajaloolane.

Ta jätkas, et Kolumbus oli seega esimene eurooplane, kes sai omal nahal tunda Bermuda kolmnurga fenomeni.

«Kolumbuse ülestähenduste kohaselt läksid ta kompassid hulluks. Ta oli esimene, kes koges, et Bermuda kolmnurgas on mingi magnetiline anomaalia. Samas ei ole seda anomaaliat piisavalt uuritud ja seda teaduslikult tõestatud,» sõnas Kusche.

Levivad mitmed vandenõuteooriad, millega üritatakse selgitada Bermuda saare, Puerto Rico loodetipu ja Florida poolsaare lõunatipu vahel asuva mereala väidetavaid paranormaalseid nähtusi. Nende teooriate kohaselt on selle paigaga seotud midagi maavälist ja teiste dimensioonidega seotut, kuid ka Maa enda sisemuses olev mängib rolli.

Joonistus, millel on kujutatud Bermuda kolmnurgas tekkinud suurt veekeerist, mis neelab laeva
Joonistus, millel on kujutatud Bermuda kolmnurgas tekkinud suurt veekeerist, mis neelab laeva Foto: General/©2006 Credit:TopFoto / Fortean/Scanpix

Teadlaste arvates on Bermuda kolmnurga fenomen selgitatav teaduslikult. Seal võib olla Golfi hoovus turbulentne ja ilmastik ebastabiilne, tekivad vesipüksid, on ka ohtlikud korallrifid, merepõhjast eralduv metaanhüdraat ja vee tiheduse äkiline hõrenemine.

Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo, ladina keeles Christophorus Columbus) (arvatavalt 1451 Genova, Itaalia – 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.

Maal, millel on kujutatud Christoph Kolumbus keskealisena
Maal, millel on kujutatud Christoph Kolumbus keskealisena Foto: Personalities/©2003 Credit:Topham Picturepoint/Scanpix

Kolumbus lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. 

Tema ekspeditsiooni toetas Hispaania kuningakoda. Ta alustas oma teekonda üle Atlandi 3. augustil 1492 ja jõudis 12. oktoobril 1492 Lääne-India saarestikku, mis hõlmab Bahama saared ning Suured ja Väikesed Antillid.

Kolumbus suri Hispaanias ja ta on maetud Sevilla katedraali.

Christoph Kolumbuse haud Hispaania Sevilla katedraalis
Christoph Kolumbuse haud Hispaania Sevilla katedraalis Foto: Caro / Gerd Engelsmann/Caro/Scanpix
Tagasi üles