:format(webp)/nginx/o/2019/10/28/12693688t1had50.jpg)
Briti Cambridge’i ülikooli ajaloolase John Harvey sõnul arvati üle 400 aasta, et flaami maalikunstniku Peter Paul Rubensi naisest Isabella Brantist tehtud maal, mille autoriks oli teine flaamlane Anthonis van Dyck, oli Dycki sõprusavaldus Rubensile.
Video: maalil olevad vihjed näitavad, et 17. sajandi kunstniku Rubensi naisel oli salasuhe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harvey sõnul saab maalist «Isabella Branti portree» lugeda välja midagi muud, mis oli kahe kuulsa maalikunstniku ja Rubensi naise vahel, teatab telegraph.co.uk.
«Tegelikult oli armukolmnurk. Van Dyck jättis sellele 1621. aastal tehtud maalile meelega märke, mis viitasid ta suhtele Rubensi naisega,» selgitas ajaloolane.
Van Dyck tegi maali oma armukesest siis, kui Rubens ja ta naine olid olnud abielus 12 aastat ning Rubens oli Antwerpenist eemal ja armukesed said koos olla.
Ajalooliste dokumentide kohaselt kinkis van Dyck selle maali Rubensile, kes oli ta õpetaja ja mentor, lahkumiskingitusena enne seda, kui suundus Itaaliasse.
Ajaloolane lisas, et ei ole selge, kas Rubens võttis maali vastu, sest tema testamendis seda teost ei mainitud.
«Arvan, et van Dyck maalis selle portree enda jaoks, mitte Rubensile, kuid 17. sajandil oli kombeks oma mentorit tänada näiteks maaliga, millel oli mentori abikaasa, ja seega kinkis ta tõenäoliselt maali ära,» selgitas ekspert.
Harvey lisas, et Isabella Branti maalil on mitmeid sümboleid, mis viitavad, et van Dyck tundis naise vastu seksuaalset iha, kuid ka neid, mis näitavad, et tema silmis ei olnud Brant abielus.
«Brant on portreel 17. sajandi traditsioonilises asendis. Ta istub poolviltu, näol monalisalik mõistatuslik naeratus. Naise taga on näha viiteid Rubensi villale. Naise taga on ka üks hägune mehekuju, arvatavalt on see van Dyck. Nende viidetega näitas van Dyck, et tema silmis on Rubensi ja ta naise abielu tähtsusetu. Ta ihaldas naist ja sai ta,» lisas ajaloolane.
Anthonis van Dyck alustas oma kunstnikuteed Antwerpenis Rubensi õpilasena, saades hiljem Inglise kuninga Charles I õuekunstnikuks.
Teada on, et van Dyck lahkus Antwerpenist ootamatult 1620. aastal ning kohe hakkasid levima jutud, et tal oli midagi varjata. Juba siis räägiti, et van Dyckil ja ta mentori Rubensi naisel on suhe, kuna nad olid enam-vähem ühevanused.
Brant oli siis 29- ja Rubens 43-aastane.
Veebruaris 1621 oli van Dyck Antwerpenis tagasi, jäädes sinna 8 kuuks ning suundus siis Itaaliasse.
«Maal Isabella Brantist kinnitab 17. sajandi klatši, et meistri noor naine ja meistri õpilane olid suhtes. Rubensi ja ta naise vanusevahe oli suur ja selle tõttu hakkas naine otsima nooremat meest. Rubens oli kunstnik, kellel oli palju õpilasi ja oma naisele pööras ta vähe tählepanu. Loomulikult oli Brant van Dycki tähelepanust meelitatud,» arvab Harvey.
Praegu asub Isabella Branti portree USAs Washingtonis rahvusgaleriis.
Peter Paul Rubens (28. juuni 1577 Siegen, Vestfaal – 30. mai 1640 Antwerpen) oli flaami maalikunstnik.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/28/12693690t1h85a7.jpg)
Rubens ja Isabella Brant abiellusid 1609, kui naine oli 18-aastane. Brant sündis 1591 ja suri 1626.
1630 abiellus 53-aastane Rubens 16-aastase Helene Fourmentiga.
Rubensil oli 8 last, Isabellaga 3 ja Helene'iga 5. Noorim laps sündis 8 kuud pärast Rubensi surma.
Rubens suri podagrast tingitud südamepuudulikkuse tagajärjel.
Rubens töötas mitme Euroopa õukonna juures, tal kujunes välja talle omane maalistiil.
Tal oli Antwerpenis ateljee, millest kujunes maalitööstus. Algajad kunstnikud pidasid sinna töölesaamist suureks auks. Anthonis van Dycki peetakse tema kõige andekamaks õpilaseks.
Anthonis van Dyck (ka Anthonys van Dyck; 22. märts 1599 Antwerpen – 9. detsember 1641 London) oli flaami maalikunstnik.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/28/12693699t1hdd36.jpg)
Inglise kuninga Charles I õukonna maalijana kasutas ta nime Sir Anthony Vandycke.
1620. aastatel oli van Dyck Euroopa üks tuntumaid portreemaalijaid ja oma elu teises pooles mõjukas kunstnik, keda üritati jäljendada.
Teda peetakse paraadportreede žanri loojaks.