Ööl vastu homset läheb Eesti üle talveajale, mis tähendab, et pühapäeva hommikul kell 4 keeratakse kella ühe tunni võrra tagasi. Uneeksperdi sõnul on aga just tänasel kellakeeramisel pikaajalisem mõju, teatab Daily Star.
Uneekspert hoiatab: sügisesel kellakeeramisel on pikaajalisem mõju
Täna öösel, nagu igal sügisel, keerame kella ühe tunni võrra tagasi, et saaksime talvel kauem päevavalgust nautida. Tänu kellakeeramisele saame ka homme hommikul tunnikese võrra kauem magada.
Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, sealhulgas ka Inglismaa. Briti uneekspert James Wilson hoiatab, et just tänasel kellakeeramisel on pikaajalisem mõju kui suveajale üle minnes.
«Talveajale üleminek mõjutab meid suveajale üleminekuga võrreldes teisiti. Kevadine kellakeeramine mõjutab inimesi kohe ja muutustega harjutakse kiiremini, sest inimesed on päevasel ajal erksamad,» arvas Wilson.
Talveajale üleminek on aga palju raskem. «Sügisene kellakeeramine mõjutab meid pikaajalisemalt, eriti hästi on seda tunda töötundide piires,» jätkas Wilson ja täpsustas, et tänane kellakeeramine teeb meid tusasemaks ning unisemaks.
«Fakt, et tööle minnes ja sealt tulles on pime, tähendab seda, et inimestel on vähem energiat,» kinnitas uneekspert ja lisas, et kõik see mõjutab ka inimeste unegraafikut.
ERRi teatel võib talveajale üleminek suurendada depressiooni ohtu. Kellakeeramine mõjutab ka meie koduloomi.
Pikaajalise mõju leevendamiseks soovitab Briti uneekspert veeta rohkem aega päevavalguses.
«Ülioluline on saada võimalikult palju valgust,» sõnas Wilson.
«Meie unegraafikut mõjutab ka see, kui palju me selle üle muretseme,» tunnistas uneekspert ja soovitas kellakeeramise pärast vähem muretseda.
Kellakeeramise mure võib aga peagi olla minevik. Selle aasta märtsis hääletas Euroopa Parlament eelnõu poolt, mis pooldab kohustusliku kellakeeramise lõpetamist alates 2021. aastast.
Postimees kirjutas märtsis, et iga Euroopa Liidu liikmesriik peab 2021. aastaks tegema valiku, kas nad jäävad püsivalt talve- või suveaega.