Statistikaamet: Eesti rahvas käis eelmisel aastal kinos rohkem kui kunagi varem

Apollo Kino Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Statistikaameti andmetel toodeti Eestis 2018. aastal 34 täispikka filmi, neist kinolevisse jõudis samal aastal 22. Kinos käidi rekordiliselt palju – 3,6 miljonit korda, mis teeb 275 kinokülastust saja elaniku kohta.

Täispikki mängufilme toodeti eelmisel aastal 15, kinolevisse jõudis neist samal aastal 12. Programmist «Eesti 100» toetust saanud mängufilmidest valmis 2018. aastal neli filmi: «Seltsimees laps», «Põrgu Jaan», «Võta või jäta» ja «Eia jõulud Tondikakul». «Seltsimees laps» sai Eesti filmi- ja teleauhindade jagamisel parimaks mängufilmiks. Vaatajarekordeid löönud «Tõe ja õiguse» valmimine jäi aga 2019. aastasse ning see veel statistikas ei kajastu. Täispikki dokumentaalfilme valmis 2018. aastal 18 (neist kinolevis oli samal aastal 10) ja animafilme üks («Kapten Morten lollide laeval»).

Erinevalt täispikkadest filmidest vähenes 2017. aastaga võrreldes toodetud lühifilmide hulk. Lühimängufilme tehti 2018. aastal 34, lühidokumentaale 52 ja lühianimafilme 6. Suur osa lühifilme olid tudengifilmid, mille tootis Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut.

Peale mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tehakse Eestis märkimisväärselt palju ka tellimusfilme. Aastal 2018 toodeti kokku ca 7100 tellimusfilmi, millest enamik olid reklaamfilmid või reklaamiklipid (6600). Peale reklaamfilmide telliti ja valmistati 286 mainefilmi, 177 õppefilmi ning 21 muusikavideot.

Eesti firmad osutavad peale filmide tootmise filmiteenuseid ka välismaa filmitootjatele. Aastal 2018 osutati välisettevõtetele ligi 6000 filmiteenust. Nende teenuste maksumus oli käibemaksuta 7,8 miljonit eurot, mida oli üle kahe korra rohkem kui aasta varem. Seda soodustas uus audiovisuaalse toote rahastamise programm «Film Estonia». Eesti kinolevis oli 2018. aastal 404 filmi, peale uute ka varem valminud filmid. Linastunud filmidest oli 39 toodetud Eestis, 138 Ameerika Ühendriikides, 199 Euroopa riikides ja 28 muudes riikides.

Eesti Filmi Instituudi andmetel teenis eelmisel aastal kõige suurema kassatulu Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide koostöös valminud «Bohemian Rhapsody», mis tõi sisse 883 100 eurot. Eesti filmidest sai suurima kassatulu «Klassikokkutulek 2: pulmad ja matused», mis tõi sisse 859 000 eurot. Palju tulu tõid veel «Eia jõulud Tondikakul» (605 400 eurot) ja «Seltsimees laps» (563 700 eurot). Keskmine kinopileti hind oli 5,70 eurot.

Statistikaamet küsitleb kõiki filmide tootmisega tegelevaid ettevõtteid. Filmiettevõtted esitavad kord aastas andmed valminud filmide, välisettevõtetele osutatud filmiteenuste ning filmitootmise tulude ja kulude kohta. Filmilevi andmed saadakse Eesti Filmi Instituudilt.