/nginx/o/2018/10/19/11509823t1hd378.png)
/nginx/o/2019/10/23/12680457t1hd27f.jpg)
Raadio Elmar hommikuprogrammis käis külas bodyfitnessi maailmameister Esta Pilt. Naine rääkis kulturismi ja fitnessi eripäradest, toitumisest ning dopingust.
Bodyfitnessi maailmameister Esta Pilt: väga palju tehakse selle spordiala juures valesti, mingite vanade legendide järgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bodyfitnessi maailmameister Esta Pilt selgitas hommikustuudios, mis vahe on kulturismil ja fitnessil. «Kõrvaltvaatajale tunduvad need alad väga sarnased ja tegelikult neil polegi suurt vahet. Kulturismis peavad lihased olema suuremad ja rasvaprotsent seejuures väiksem. Selle alaga tegelevad põhiliselt mehed, naistel enam võistlustasemel kulturismi tänapäeval pole. Fitness on seevastu hästi laialdane ala. Seal on palju ka väiksemaid kategooriaid,» rääkis Pilt, kellel on bodyfitness masters'i alal maailmameistri medal 45+ vanuserühmas.
Fitnessi raames on võimalik võistelda näiteks rannafitnessi, bikiinifitnessi, fitmodellinduse, bodyfitnessi, paaride fitnessi ja laste fitnessi alal. «Mina võistlen bodyfitnessis. See on bikiinifitnessi ja kulturismi vahepealne spordiala. Lihast peab olema kindlasti rohkem, kui bikiinifitnessi puhul, rasvaprotsent peab aga väikesem olema,» sõnas sportlane.
«Tegelikult vahet pole, mis fitnessi alakategoorial sa võistled. Laval oleneb kõik ikkagi sellest, milline sa tervikuna välja näed ehk millised on su kehaproportsioonid, soeng, meik ja lavaline liikumine,» mainis Pilt.
Naine andis nõu, kui suure koormusega peab trenni tegema selleks, et saavutada professionaalne fitnessi vorm. «Kõige tähtsam on teha järjekindlat trenni. Alustada võib kahe kuni kolme trenniga nädalas. Sealt edasi võib juba neli kuni viis korda nädalas trennis teha. Mina teen jõutrenni kuni kuus korda nädalas,» rääkis Pilt ja lisas, et kogu protsess nõuab pühendumist.
Bodyfitnessi alaga käib kaasas väga kindel toitumiskava, millest tuleb kinni pidada eriti range distsipliiniga. «Paljudele saab selle võistlusala juures takistuseks just toitumine. Niipea kui rutiinid paika saavad, siis on see juba elustiil. Kui sa oled režiimiga harjunud, siis menüüst ning treeningutest kinni pidamine polegi enam nii raske. Mõned kaaluvad end näiteks igal hommikul, lisaks kannavad paljud kaasas väikest toidu kaalu. Mina sellistesse äärmustesse pole läinud, muidu ma ei oleks selle alaga viisteist aastast tegelenud,» sõnas naine.
Spordiala ümber keerleb ka palju müüte, kuidas edukat võistlusvormi saavutada, teiste hulgas näiteks see, et enne lavale minekut ei jooda vett. «Väga palju tehakse teadmatusest valesti, mingite vanade legendide järgi. Tegelikult ei pea nii tegema, see ei too mitte mingi kasu,» rääkis naine vee joomise müüdi kohta.
Saates oli juttu raskejõustikluse ja dopingu seostest. «Eestis on õnneks dopingukontrolli päris palju, eriti kui võrrelda teiste riikidega. Kuid ei saa öelda, et see spordiala päris puhas on, sest võistlusväliselt tehakse proove küllaltki vähe. Kulturism on tegelikult üks sellistest aladest, kus maailmas kasutatakse väga palju dopingut,» lisas Pilt.
Naine rääkis, mida ta tavaliselt sööb, kui raske võistlusperiood läbitud. «Esimesed toidud on alati pitsa, jäätis ja belgia vahvel. Väga paljud sportlased jäävad selle patustamise tee peale ja võtavad kohe ligikaudu kümme kilo kiiresti juurde. Mina katsun piirduda ühe nädalaga, kui luban endale head ja paremat, seejärel lähen tagasi tavarežiimile.»
/nginx/o/2019/10/24/12682570t1h6232.jpg)
Kuula täispikka intervjuud SIIT: