Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Dokk «Aasta täis draamat» näitab, mis saab, kui 365 päevaga 224 teatrietendust ära vaadata

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Alissija-Elisabet Jevtjukova
Alissija-Elisabet Jevtjukova Foto: Konstantin Sednev

Sel nädalal jõuab kinodesse Kinoteatri eksperimendifilm «Aasta täis draamat», mille käigus varasema teatrikogemuseta noor vaatas aasta jooksul sadu etendusi. 224 teatrietendust 365 päevaga. Mida teeb see inimesega, kes pole varem teatris käinud?

Filmis «Super Size Me» tegi Morgan Spurlock ekstreemse inimeksperimendi kiirtoidu tarbimisega. «Aasta täis draamat» astub sammu edasi ja paneb proovile inimese võime tarbida kultuuri.

Dokumentaalne film annab välispidise pilgu Eesti teatri fenomenile. See on meie ajastu Thor Heyerdahli, maadeavastaja lugu, kes seisab vastu logistikaprobleemidele, tüdimusele ja halvale ilmale, et läbida kohutav inimlik katsumus vaadata läbi kogu Eesti kutselise teatri uusrepertuaar. Tema muutumise ja kasvamise läbi näeme seestpoolt seda imet, vaeva ja paradoksaalsust, mis on kultuur.

Oktoobris 2017 avaldas Kinoteater töökuulutuse leidmaks Eestist inimest, kes on teatrist täiesti puutumata. 450 taotleja hulgast valiti välja Alissija-Elisabet Jevtjukova, 21-aastane rätsepaharidusega slaavi tüdruk Valgast. Tema tööülesandeks oli vaadata ja arvustada kõiki 2018. aastal esietenduvaid teatrilavastusi. 

Üks idee autoreid, Kinoteatri produtsent Paul Piik kirjeldab, et inimeste reaktsioon sellisele ametile on olnud naljakas. «On inimesi, kes ütlevad, et ma väga tahaks sellist tööd teha! Ja siis on inimesi, kes ütlevad, et see töö ajaks neid kindlasti hulluks.»

13. jaanuaril 2018 esimest korda teatrisse läinud Alissija nägi aasta jooksul etendusi, mis inspireerisid, ja etendusi, mis tekitasid meeleheidet. Ta koges märtsikuist esietenduste hullust, mil 20 päevaga oli vaja vaadata 21 etendust. Ta koges suveetenduste hullust, mil teatrit tehakse kõikides Eestimaa nurkades ning muidugi detsembrihullust ehk rohkelt lastele mõeldud jõuluetendusi.

Režissööri sõnul läbis Alissija aasta jooksul uskumatu teekonna. «On korraga hirmus ja ilus hetk olla 21 ja küsida, mida ma siin maailmas üldse tegema peaksin – Alissija pidi selle osa oma elust läbi tegema enneolematu eksperimendi tingimustes.»

Marta Pulk rõhutab, et see ei ole film teatrist, vaid lugu iseseisvumisest, oma koha otsimisest ja sellest, et vahel piisab ainult väikesest juhusest, et veerema läheks lumepall, mis muudab kogu elu.

Apollo Kinodes alates 25. oktoobrist 2019.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.

Tagasi üles