Harrelson tabati ja piirati politsei poolt sisse pärast kuuetunnist kemplemist ning, mõistnud oma väljapääsmatut olukorda, otsustas kokaiiniuimas mees politseile efektse ülestunnistuse teha. Nii andis ta end üles, tunnistades end süüdi nii kohtunik Woodi kui ka president John F. Kennedy mõrvas. Hiljem ütles mees teleintervjuus, et oli arust ära ning leidis, et pöörane väide aitaks vältida seda, et politsei teda kohapeal maha laseb. Kennedy tappis teadaolevalt küll Lee Harvey Oswald, kes juba 1963. aastal politsei järelevalve all olles ühe ööklubiomaniku poolt maha lasti. Toosama ööklubiomanik aga on väidetavalt seotud omakorda Harrelsoni ja tolle kriminaalse ringiga. FBI küll kummutas Harrelsoni väite, nagu võttis selle tagasi ka mees ise, ent pole välistatud, et presidendi tapmise plaanid olid Harrelsonile omal ajal semuderingist teada.
1995. aastal korra klassikalisel moel ehk linadest seotud köie abil vanglast põgeneda üritanud Charles Harrelson suri 2007. aasta märtsikuus vanglas 68-aastasena infarkti, olles siiski enda sõnul vanglas elamist ja sealset vaikust tegelikult südamest nautinud. Vaatamata oma põlastusväärsele elule teisel pool trelle oli mees vähemasti suutnud juba 80ndatest alates taastada oma suhted poegadega, eriti Woody Harrelsoniga, kelle kuuluselennu üle isa vanglas pikka aega uhkust tunda sai. Woody Harrelson püüdis 2003. aastal koguni isale edutult uut kohut nõuda, kuna peamine tunnistaja oli oma ütlusi kohtuniku tapmise osas muutnud. Vangis istuva isa teemal on näitleja-Harrelson põgusalt ka meedias rääkinud, tõdedes, et tal on isa suhtes vastandlikud tunded, ent hoolib temast väga.
«Mu isa on üks karismaatilisemaid inimesi, keda ma olen kohanud: ta on palju lugenud ja hea jutuga. Muidugi ma kaalun, kas ta väärib mu sõprust või lojaalsust, aga näen teda pigem sõbra kui isana,» sõnas Harrelson.