Peipsi Jäälahingu jälgi ajavad venelased komistasid järves vana kiriku varemetele

Kaader Jäälahingut kujutavast 1938. aasta lühifilmist "Alexander Nevsky" Foto: Ekraanitõmmis/Youtube

Vene teadlased avastasid Pihkva oblastist Peipsi järve põhjast 15. sajandil ehitatud kiriku jäänused. Huvitav leid võib aga segi lüüa plaani, et leida koht, kus toimus ajalooline Jäälahing.

Leiust teatas Venemaa Riikliku Pedagoogikainstituudi geograafiateaduskonna dekaan Dmitri Subetto, kes juhtis Jäälahingu arvatavale paigale tehtud ekspeditsiooni, kirjutas portaal m24.ru.

Eelmisel nädalavahetusel avaldatud uudises rääkis Subetto, et varemed asuvad järve kaldast 1,5 kilomeetri kaugusel umbes meetri sügavusel vees. Teadlaste sõnul näitavad uuringud, et kirik ehitati umbes 1450. aastal. Ehk siis paarsada aastat pärast kuulsat Jäälahingut.

Avastus seadis aga küsimärgi alla Vene teadlaste ekspeditsiooni peamise eesmärgi – leida üles koht, kus peeti Jäälahing. Sest kuidas sai jäälahing toimuda paigas, kuhu hiljem ehitati kirik ehk siis kuival maal.

Jäälahing peeti 5. aprillil 1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl. Tegemist oli Tartu piiskoplinna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši (keda teatakse nüüd rohkem Aleksander Nevskina) juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahelise konfliktiga.

Kaader Jäälahingut kujutavast 1938. aasta lühifilmist «Alexander Nevsky» Foto: Ekraanitõmmis

Teadlased kavatsevad jätkata järvest leitud kiriku varemete uurimisega, mille käigus kasutatakse tänapäevaseid kõrgtehnoloogiaid. Arheoloogid pole matnud lootust, et leida samast piirkonnast Jäälahinguga seotud esemeid või sellele viitavaid märke.

Loodetakse, et uutel leidudel on midagi ühist Peipsi järve ääres asuvas muuseumi- ja näitusekompleksis hoitavate varasemate Jäälahingu eksponaatidega.

Vürstil tuleb suur sünnipäev

Kuna Aleksander Nevski 800. sünniaastapäev on ukse ees, siis võidakse samasse püstitada pühaku staatuses vürstile monument. Tähtpäev on aastal 2021 ja sellega seoses on plaanitud korraldada 130 eri sündmust.

Venemaa president Vladimir Putin andis juba 2014. aastal välja määruse Aleksander Nevski 800. sünniaastapäeva tähistamise kohta. Vene meedia kirjutas toona, et Putin toetas valitsuse ettepanekut pidada pidustused 2021. aastal.

Presidendi määruses seisis, et pidulikud sündmused viiakse läbi eesmärgiga säilitada Venemaa sõjaline, ajalooline ja kultuuriline pärand, et tugevdada Venemaa inimeste ühtsust, teatas Kremli pressiteenistus toona.

«Vene Föderatsiooni valitsus loob kuue kuu jooksul Aleksandr Nevski 800. sünniaastapäeva ettevalmistamise ja pidamise korralduskomitee ning näeb ette põhisündmuste kava väljatöötamise ja kinnitamise,» seisis 2014. aastal välja antud dokumendis. 

Jäälahingu lugu

* Jäälahing oli 5. aprillil 1242. aastal Eestimaad ja Venemaad eraldava Peipsi järve jääl Varesekivi lähedal Lämmijärve idakalda juures toimunud relvakonflikt Tartu piiskopkonna, Liivi ordu ja Novgorodi vürsti Aleksander Jaroslavitši (hiljem tuntud kui Aleksander Nevski) juhitud Novgorodi vabariigi sõjasalkade vahel. 

* Jäälahingu põhjuseks oli Aleksander Jaroslavitš ja tema väed, kes ületasid piirijoone ning rüüstasid ja okupeerisid Tartumaad.

* Pärast Vene luuresalga kokkupõrget orduvägedega põgenesid luuresalga riismed Peipsi taha, kus neid ootasid venelaste põhijõud. 

* Ordu väed asusid Vene vägesid taga ajama, kuid peale Peipsi järve ületamist selle kitsamas kohas Lämmijärvel, kohtasid nad järve kaldal ootavaid Vene vägesid.

* Alguses saatis edu ordu vägesid, kes murdsid oma kuulsa seanina lahingumoodustisega Vene jalaväe. Peale seda sattusid raskelt relvastatud ordurüütlid aga paksu lumme ning kaotasid manööverdamisvõime. Selle järel põgenesid sõjasulastena kaasatud eestlased. 

* Nüüd ründas rüütleid Vene ratsavägi, piiras nad ümber ja sundis taganema Peipsi järve läänekaldale. 

* Taganemise käigus sattus osa rüütleid järve põhjapoolsemas osas sügavama veetasemega ning nõrgema jääga pinnale. Nad uppusid enda ja hobuste raudrüüde raskuse tõttu.

* Lahing lõppes Aleksander Nevski juhitud vägede võiduga ning sakslaste edasitung itta peatati. 

* Venelaste andmetel sai lahingus surma üle 400 rüütli ja 40-50 rüütlit võeti vangi. Vene väes langenute hulk on teadmata.

* Erinevatel andmetel võisid aga tegelikud Saksa rüütlite kaotused olla palju väiksemad, sest Liivi ordus lihtsalt ei olnud nii palju rüütleid nagu Vene legend jutustab.

Mõõgavendade ordus oli nimelt 1235. aastal 110-180 rüütlit. Liivimaa ordus oli 14. sajandil 200-300 rüütelvenda. 

Allikas: wikipedia