Pöörase ajastu lõpp: uue näo saavat Tallinna Keskturgu jäävad kummitama lood mõrvadest, pommidest, sahkerdamistest...
Ülevaade turu paturegistrist

Plahvatused, mõrvad, sahkerdamine, maffiamängud – see kõik on läbi pika ajaloo iseloomustanud Tallinna üht pöörasemat paika – keskturgu.  Nüüd koidab sellele helgem tulevik ja kriminaalse peatüki võib loodetavasti sulgeda. Elu24 ülevaade aitab meenutada, mis tegi keskturust nii kriminaalse ja värvika paiga. 

Tallinna Keskturg oli pikki aastaid organiseeritud kuritegevuse üks suuri maiuspalu, mille pärast arveid klaarida. Keskturult käis 1990ndatel läbi meeletu kogus sularaha. See oli allilmale suurepärane võimalus raha pesta.

Hinnanguliselt käis turult nädalas läbi suurusjärgus miljon krooni, mis oli tollal kosmiline summa. 

Erastamine ja Metsamaa mõrv  

Esimene katse keskturu erastamiseks tehti 1996. aastal, kui selle eesotsas seisis Nõmme turu rentnikuna tuntuks saanud Mati Kebina. Lisaks Kebinale himustas keskturgu Tiiu Silves. Kumbki tahtis turgu osta umbes 30 miljoni krooniga.  

Kebina ja Silves erastamisega siiski lõpuni ei jõudnud. Turg jäi linnale. Seejärel sai turu nõukokku tolleaegne Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa, kes juhtis ühtlasi ka turu erastamist. Turu direktoriks sai Metsamaaga varem tihedalt seotud Margus Kuusik ja kommertsdirektoriks Vadim Polištšuk. 

1998. aasta september: pildil on Mait Metsamaa (paremalt), majandusminister Jaak Leimann ja Keskturu direktor Margus Kuustik.

FOTO: Peeter Sirge/PM

Jätkusid segased turu erastamismängud, kust võttis osa ka näiteks Meelis Laoga seotud firma. Lao sai tapmisähvarduse ning erastamisplaanid jäid katki. Toonane ajakirjandus kirjutas, et Lao tugevdas kohe ka oma kaitsemeeskonda. 

Mait Metsamaa käis aga ringi ilma kaitseta ja enamasti jalgsi. Metsamaa tapeti 1999. aasta 12. oktoobril ühe Lastekodu tänava maja trepikojas. 43-aastane Metsamaa oli tulnud keskturult, kus ootas kohtumist Polištšukiga. Metsamaad tulistati politsei sõnul mitu korda pea-, kaela- ja kuklapiirkonda. Trepikojas vedeles viis padrunihülssi.

1998. aasta aprill: Mait Metsamaa Tallinna linnavolikogus.

FOTO: Toomas Volmer/Luup/PM

«Ma teadsin, et ta tahab minuga rääkida, aga olin hõivatud ühe teise jutuajamisega,» rääkis Polištšuk toona. Polištšukist sai lõpuks ka keskturu omanik temale kuulunud ettevõtte Turukaubanduse Aktsiaselts kaudu. 

2004. aasta mais mõistis kohus Vadim Polištšuki süüdi Metsamaa palgamõrva tellimises ning määras talle üheksa aasta pikkuse vanglakaristuse.

Sama karistuse sai ka palgamõrva täideviimises süüdi mõistetud töötu Andrei Dudotškin. Politsei versiooni kohaselt otsustas turu juhtkond endise Tallinna abilinnapea Metsamaa mõrvata, et vältida talle kaheksa miljoni kroonise altkäemaksu tasumist.

1999. aasta oktoober: Keskturu uus juht Vladimir Polištšuk Mait Metsamaa matustel.

FOTO: TOOMAS HUIK

Lihamüüja tapnud plahvatus ja väljapressimised

Aasta enne Mait Metsamaa mõrva, 1998. aasta 27. detsembri hommikul kell 7.28 kärgatas keskturu hoone keldrikorrusel plahvatus, mis tappis lihakaupmehe ja vigastas kolme inimest.

Plahvatuses hukkus 34-aastane lihaekspediitor, kellel oli väidetavalt äriprobleeme. Kolme lapse isa Alar ei tahtnud väidetavalt maksta katuseraha. Anonüümseks jääda soovinud politseinik ütles toona, et turul lõhkes granaat RG-42, mida Vene armees kasutatakse rünnaku peatamiseks.

Millalgi üheksakümnendate keskel: Keskturu purunenud aken.

FOTO: KÜLLIKE ROOVÄLI/PM

Plahvatus aga kauplemist ei seganud. Vaid pool tundi pärast juhtunut käis turul vilgas sagimine edasi. Paljud kaupmehed arvasid toona, et oma otsa võib tänapäeval ükskõik kus leida ning üks pomm ei tähenda veel midagi.

Plahvatuse ajal turul viibinud müüja Nelja, kelle müügiplats asus üsna plahvatuskoha lähedal, ei kuulnud isegi pauku. «No kuulge, siin on kogu aeg selline kisa, et sa ei kuule omaenda häältki,» rääkis müüja. 

Meedias kirjeldati, et lisaks kõrgele üürile pressiti kõigilt rentnikelt lihtsalt niisama raha välja. Kes ei tahtnud maksta, sellega võis juhtuda jõhkraid asju. Lisaks lihamüüja õhkulaskmisele peksti toidumüüja raudkangiga läbi ja poe ette kallatati hunnik mädanenud tomateid.

Pommipaanika jätkus

Napp kuu pärast eelmist plahvatust tehti turule pommiähvardus. 72-aastane Ivan Iljitš hoidis tervet turgu kaks tundi hirmu all.

Mees tegi turule pommiähvarduse, sest oli vihane leiva kehva kvaliteedi pärast. «Aga mis nad siis müüvad viis päeva järjest kehva leiba,» tõi ägestunud vanamees põhjuse, miks poetas turu kontrolöridele kirja, kus ähvardas, et kell 14.30 plahvatab turul 250 grammi trotüüli. Turu juhatusele saatis aga tige mees kirja, kus ähvardas juba 500 grammi trotüüliga.

Üheksakümnendad Keskturul.

FOTO: Peeter Sirge

Järgmine pommiähvardus tehti turule 2000. aasta juunis. Südapäeval helistas vene keelt rääkinud naine politsei lühinumbril 110 ja teatas, et keskturul lõhkeb pomm. Politsei evakueeris turulised ning eridemineerijad hakkasid pommi otsima. Tund hiljem oli selge, et turul pommi pole, häire lõpetati ja kauplemine jätkus.

Jevgeni Bõkov seeniori mõrv

Polištšukil keskturul korda pidada aidanud Jevgeni Bõkov seeniori lasi 1999. aasta aprillis palgamõrvar maha oma kodumaja ees Koplis aadressil Nisu 25. Mõrva põhjus peitus Bõkovi poja hinnangul keskturu erastamise pärast puhkenud tülis.

Kemerovo kuritegeliku jõugu endine juht Bõkov seenior juhtis keskturule katuse pakkumist. Meedias kirjutati, et ta sai Vadim Polištšukilt 180 000 – 200 000 krooni kuus allilma ühiskassasse viimiseks.

Vadim Polištšuki mõrvakatse

1999. aasta suvel üritati tappa ka tolleaegset keskturu juhti Vadim Polištšukki tema kodu lähedal Kakumäel. Puhkenud tulevahetuses sai mees küll rängalt vigastada, kuid jäi ellu. Polištšuki tapmine ebaõnnestus, sest turujuht hakkas palgamõrvaritele vastu tulistama ja haavas neist ühte. 

Hiljem on atentaadi korraldajana nimetatud toonast lootustandvat karatekat Jevgeni Bõkovi, kes olevat tahtnud oma isa Jevgeni Bõkov seeniori mõrva eest kätte maksta.

Pildil esiplaanil Vadim Polištšuk turul ringkäiku tegemas

FOTO: Küllike Rooväli

Tol ajal hindasid politseinikud poja positsiooni isa omast allilmas juba suuremaks. Mõrvakatse ja sellega kaasnenud süüdistus lõpetasid lootustandva karateka sportlasekarjääri.

Auto ja jahi süütamine

Keskturu erastamise pärast tekkinud segadusega seostati ka Tallinna linnavaraameti endise juhi Rene Kuulmanni auto ja jahi süütamist. 

Uus sajand maffiapesas

Kuigi võiks arvata, et Tallinna Keskturuga seotud verised arveteklaarimised jäid eelmisesse sajandisse, siis tapmised ja ähvardused jätkusid ka pärast millenniumivahetust.

2012. aasta 31. mail said keskturu juurde väljakutse nii politsei kui demineerijad, sest ühe auto küljest leiti lõhkekeha meenutav ese. Demineerijate hinnangul oli tegemist lõhkekehaga.

Põrgumasin oli ilmselt mõeldud viinaärimees Igor Savenkovile ning selle teo eest läksid kohtu alla Ralf Miller ja Sergei Starõhh. 

Mati Kebina tappis oma naise

2007. aasta veebruaris tunnistas Harju maakohus toona 59-aastase endise turujuhi Mati Kebina süüdi abikaasa tapmises ja mitmes teises kuriteos. Keskturu kunagist direktorit ning hilisemat Nõmme turu rentnikku karistati seitsme aasta, kuue kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega.

Mati Kebina kohtu ees.

FOTO: Peeter Lanovits

Kebina lõi 2004. aasta 7. augusti õhtul oma abikaasale paar korda kristallvaasiga pähe. Seejärel toimetas ta naise elumärkideta keha Kivimäe sauna territooriumile, sidus kinni ja pakkis postikotti ning kilekottidesse.

Erastamise suur vastane Valve Kirsipuu

Valve Kirsipuu oli sajandivahetusel väga häälekas Tallinna Keskturu erastamise vastane, nähes selle taga korruptsiooni. 

1998. aasta detsember: Valve Kirsipuu Keskturul.

FOTO: Ander Ilp

Toona keskturu nõukogu liikmena töötanud Kirsipuu leidis, et turu erastajateks on ettevõtte juhid, kes on turgu oma huvides ja linna huve eirates kaks aastat juhtinud. 

Kirsipuu nõudis keskturu juhtkonna väljavahetamist ja süüdistas neid linnale kuuluva turu saamatus majandamises ja väljapressimises.

Stiilinäide üheksakümnendatest: septembris lõhuti kaks korda AS Kasaku paviljoni külmutusseadmeid. Jahutusventilaatorisse loobiti liiva ja metallvardaid. Pildil paigaldatakse kaitseplekki.

FOTO: Küllike Rooväli

Kirsipuu käis ka turul kauplejatelt väljapressimistega seoses ütlusi võtmas. Turu juhtkond süüdistas Kirsipuud aga kahtlaste firmade huvide kaitsmises ja oma poliitilise taotluse läbisurumises. 

«1997. aastal, kui linn oleks turu eest saanud 30 miljonit krooni, lükati erastamine tollase linnapea ja turu nõukogu esimehe Mait Metsamaa ettepanekul tagasi,» on Kirsipuu ajakirjandusele öelnud.

Valetamine, peksmised ja ajakirjanike hirmutamine

Nagu turgudel ikka, nii on ka Tallinna Keskturul tulnud ette veidraid kauplemisvõtteid. 2011. aastal kirjutas Postimees, kuidas päikeselõõsas praadivale aegunud kaubale leidub ostjaid küllaga.

Ei müüjaid ega ostjaid seganud asjaolu, et näiteks kasvõi 2010. aastal «parim enne» kuupäeva kehtivuse kaotanud šokolaad lebas letil koos veel kõlbliku kaubaga.  

Turumelu

FOTO: Toomas Volmer

2016. aasta juulis tekkis aga telesaate «Reporter» meeskonnal keskturul filmimisega probleeme, kui turu omanik nimetas saadet ebausaldusväärseks. Toonane saatelõik rääkis aga hoopis turul toimunud maasikatega sahkerdamisest. Vaata lõiku siit.

Samuti 2016. aasta juulis, vaid paar päeva pärast eelmist lugu, ilmus taas kord «Reporteris» lugu marja- ja seeneärikas Mart Kuusist. Sel korral peksis skandaalne mees keskturul kolme inimest. 

Kurikuulsa turuärika pankrott

2017. aasta aprillis kuulutati Harju maakohtu määrusega välja Vadim Polištšuki pankrot. 

Polištšukil oli juba 2001. aasta juulist riigi ees maksuvõlg. Füüsilise isiku tulumaksuvõlg küündis 2017. aastal 60 000 euroni, sellele lisandus 65 443 eurot intressi.

Kinnisvara ja omandusi ettevõtluses Polištšuki nimel ei ole. Meest võib praegu nimetada klassikaliseks pensionäriks, kelle ainuke ametlik sissetulek oli kaks aastat tagasi 354 euro ja 20 sendi suurune vanaduspension. 

2000. aasta oktoober: meenutus päevast, mil Vadim Polištšuk vahi alla võeti.

FOTO: Toomas Huik

Polištšuki vangi minnes võttis turuäri pidamise üle tema poeg Andrei. Teadaolevalt on kogu selle aja ka kuritegelikud grupeeringud suure sularahakäibega turult eemale hoidnud.

Kas lõpuks helge tulevik?

Maffiapesa hiigelajad on keskturul läbi. Mis saab aga põhjaliku uuenduskuuri läbi tegevast legendaarsest turust edaspidi, seda näitab ainult aeg.

Tallinna keskturu arhitektuurikonkursi võitis KOKO Arhitektide kavand.

FOTO: Koko Arhitektid

Turu uueks omanikuks on Astri Grupp, mille omandis on veel Balti Jaama Turg ja DEPOO, Tartu Lõunakeskus, Pärnus Pärnu Keskus, Narvas Astri Keskus ja Fama Keskus.

Astri Grupi üks omanikest on Jaan Tootsi abikaasa Eve Toots.  

Tagasi üles