Harku bakterikriis jätkub: kohalikud on kuu aega tarbinud joogikõlbmatut vett, aga piirkonna veefirma kehitab õlgu

Harkujärve ja Tiskre elanike kraanidest voolab joogikõlbmatu vesi.

FOTO: Kristjan Teedema/Postimees

Ligi kuu aega tagasi teatati Tallinnas Harkujärve põhikoolis õppivate laste vanematele, et piirkonna kraanivees on ebaharilikult palju coli-laadseid baktereid, mistõttu pole vett soovitatav juua. Kuigi kuu ajaga pole olukord paranenud, teatas Harku vald probleemist alles täna.

19. septembril saatis Harkujärve põhikool lapsevanematele kirja, millest selgub, et Harkujärve piirkonna joogivesi ei vasta normidele. Terviseameti 11. septembril võetud proovide järgi on vees lubatust rohkem coli-laadseid baktereid.

Harkujärve põhikooli direktor Külli Riistop kinnitas toona Elu24-le, et lastel ei soovitata keetmata kraanivett juua, kuigi see pole tervisele otseselt ohtlik.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar selgitas, et kui coli-laadsete bakterite sisaldus joogivees peab olema 0 MPN/100 ml, siis Harkujärve piirkonnas on see ligi 10 MPN/100 ml. Kuigi Saare sõnul sellised bakterid enamasti tervetel inimestel haigusi ei tekita, võivad teatud liigid põhjustada infektsiooni noorema- ja vanemaealistel ning immuunpuudulikkusega inimestel.

«Kuigi ei ole tõenäoline, et antud bakterid võiksid põhjustada laialdasemat haiguspuhangut elanikkonna seas, on coli-laadsete bakterite esinemine ebaharilik ning viitab vee kvaliteedi halvenemisele,» ütles Saar kuu aega tagasi.

Praeguseks on selgunud, et probleem ei ole mitte Harkujärve koolis, vaid ka mujal samas piirkonnas, inimesi pole probleemist aga teavitatud. Elu24 poole pöördunud Harku valla elaniku sõnul väitis valla veespetsialist veel täna hommikul telefonis, et temale teadaolevalt on veega kõik korras.

Pärast telefonikõnet sai Harku valla kodulehele siiski üles info, et piirkonna vee-ettevõtja OÜ Strantumi andmetel ei vasta joogivee kvaliteet normile Tiskre ega Harkujärve tegevuspiirkonnas. Coli-laadsete bakterite esinemine on avastatud Tiskre ja Harkujärve nendes osades, kus veeallikana kasutatakse Tallinna pinnavett ehk Ülemiste järve vett.

Kes valla või OÜ Strantumi kodulehti ei külasta, võib aga pahaaimamatult joogikõlbmatut kraanivett edasi juua. Samuti tekib küsimus, miks võeti mujalt proovid alles nüüd, kui juba kuu aega tagasi oli teada, et kooli veega on probleeme.

Lahendust silmapiiril pole

«Torustiku loputus ei ole rahuldavat tulemust andnud ning desinfitseerimisega kaasneks hulk komplikatsioone ja kui tegu peaks olema Tallinna süsteemist pärit vee probleemiga, siis ei oleks lokaalsel tegevusel ka olulist mõju,» jääb OÜ Strantum hetkel nii probleemi põhjuse kui ka lahenduse osas kõhklevale seisukohale.

«Tegeleme koostöös Terviseameti ja AS Tallinna Veega lahenduse otsimisega, kuid paraku puudub mul täna teadmine, milline konkreetne lahendus olema saab ja millal see täpselt ellu viiakse,» vastati kohaliku elaniku kirjale.

Coli-laadseid baktereid on tuvastatud ainult selles joogivees, mis võetakse Tallinna pinnaveetoitega süsteemist. Piirkondades (Harkujärve endine Järvekalda piirkond ja Tiskre osa, mille veeallikana kasutatakse Nõmme tee ehk Pillado puurkaevu), kus veeallikana on kasutuses põhjavesi, vastab joogivesi nii keemiliselt kui mikrobioloogiliselt nõuetele.

Tagasi üles