Teadlased uurisid, miks osa inimesi jääb ilma alkoholita purju

Joobes mees. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Hiina Pekingi ülikooli teadlased uurisid, millal jäädakse ilma alkoholita purju ja leidsid, et inimese organismis on Klebsiella pneumoniae baktereid, mis hakkavad tootma süsivesikutest alkoholi siis, kui neid on liiga palju.

Need bakterid võivad tekitada samasuguse maksa rasvumise nagu on neil inimestel, kes tarbivad liigselt alkoholi, teatab iltalehti.fi.  

Alkoholist mitte tingitud maksa rasvumise all kannatanutest 60 protsendil olid Klebsiella pneumoniae bakterid, mis tootsid piisavalt alkoholi, et maks saaks kahjustada.

Klebsiella pneumoniae bakter on inimkeha bakterite seas, kuid ta võib põhjustada kopsupõletikku, haavainfektsioone ja isegi veremürgitust.

See bakter võib muunduda nii, et isegi kõige efektiivsemad antibiootikumid ei aita selle tekitatud infektsioonide korral.

Klebsiella pneumoniae bakterid

FOTO: Gary Cameron / REUTERS/Scanpix

Hiina teadlastele hakkasid need bakterid huvi pakkuma pärast seda, kui nendeni jõudis ühe 27-aastase mehe haiguslugu. Sel mehel tekkisid ootamatud joobeseisundid ilma, et ta oleks tilkagi alkoholi tarbinud. Teda uurinud arstid arvasid, et tal on haruldane haigus, mille puhul Saccharomyces cerevisiae pärm muudab suhkru- ja tärkliserikkad toidud alkoholiks.

Mehe väljaheiteproovide uurimine näitas, et ta organismis on 900 korda tavalisest enam Klebsiella pneumoniae baktereid.

Teadlased uurisid lisaks sellele mehele veel 43 rasvunud maksaga patsienti, kellest enamik olid karsklased, ja veel 48 tervet inimest, võttes vaatluse alla nende soolestikus leiduvad bakterid.

Maksa (punasega) asukoht inimkehas

FOTO: Sebastian Kaulitzki / PantherMedia /Scanpix

Ilmnes, et 60 protsendil rasvunud maksaga patsientidel oli organismis suur kogus Klebsiella pneumoniae baktereid.

Teadlased selgitasid, et kui Klebsiella pneumoniae baktereid on kehas liiga palju, siis nad koormavad organismi ja keha ei suuda enam toime tulla nende bakterite toodetava alkoholiga.

«Olime üllatunud, et need bakterid suudavad toota väga palju alkoholi. Lisaks inimeste uurimisele tegime ka hiirtega katseid, et saada nendest bakteritest tingitud haigusele kinnitust,» sõnas uuringut juhtinud Jing Yuan.

Katse hiirtega kestis neli nädalat ja siis uuriti hiirte organismi seisundit, mis näitas, et neil närilistel oli Klebsiella pneumoniae bakterite tõttu tekkinud maksakahjustus.

Kui hiirtele manustati viirus, mis tappis need bakterid, algas maksa paranemine. Teadlaste sõnul näitas katse, et maksa kahjustumist saab ennetada, kui jõutakse piisavalt vara selle jälile.

Teadlased lisasid, et hiirtel tekkis joobes olek alles pärast seda, kui neile manustati glükoosi. Klebsiella pneumoniae bakteri kandjaid on seega võimalik tuvastada, manustades patsientidele enne vere alkoholisisalduse kontrollimist suhkruvett.

Kuna selle uuringuga ei saadud vastust, miks osade inimeste soolestikus on palju Klebsiella pneumoniae baktereid, teistel aga mitte, siis tahetakse teha uus uuring, et see välja selgitada.

«Võimalik, et need bakterid jõuavad inimorganismi väliskeskkonnast, näiteks koos toiduga. Osadel inimestel võib olla soolestiku mirobioloogiline koostis selline, mis soodustab nende vohamist,» selgitasid teadlased.

Maksa rasvumisega võivad kaasneda mitmesugused terviseprobleemid, näiteks maksavähk, ainevahetuse häired ja vöökoha rasvumine.

Joonis, millel on toodud ära maksa rasvumise põhjused - ülekaalulisus, kõrge kolesterool, infektsioonid, nõrk immuunsüsteem ja alkohol

FOTO: Olena Troshchak / PantherMedia /Scanpix

Maksa rasvumist aitab vältida alkoholist, rasvastest toitudest ja liigsest suhkrust loobumine, samuti kehakaalu alandamine.

Pekingi ülikooli teadlaste uuringu tulemused avaldati meditsiiniväljaandes Cell Metabolism.

Tagasi üles