Šotimaa Dundee ülikooli uuring näitas, et käepigistus, mis kestab kauem kui 3 sekundit, võib teha närviliseks.
Donald Trump surub kätt 13 sekundit, kuid juba üle 3 sekundi kestev käepigistus võib teha närviliseks
Osa poliitikuid armastab kaamerate ees pikalt kätt suruda, eriti kuulus on selle poolest USA president Donald Trump, teatab telegraph.co.uk.
«Liiga pikk käepigistus mõjub nii tööalastele kui ka isiklikele suhetele negatiivselt. Sellist käepigistust saab seostada agressiivsusega, millega kaasneb võimu näitamine, kuid ka ebakindlus ja närvilisus,» selgitasid uurijad.
Sotsiaalteadlased tegid katse, milles intervjueerisid üliõpilasi, uurides, millisena nad oma tuleviku karjääri näevad.
Uurijad surusid üliõpilastel kätt, tehes seda alla kolme sekundi, üle kolme sekundi või ei surunud üldse. Ilmnes, et mida pikem oli käepigistus, seda ebamugavamalt end üliõpilased tundsid. Nad naeratasid vähem ja muutusid närviliseks.
Vähem kui kolm sekundit kestnud käepigistuste puhul ei naeratatud palju, kuid see tundus üliõpilaste jaoks loomulikum.
Uurijate sõnul on USA president pika käepigistuse kõige negatiivsem näide. Ta käepigistused kestavad keskmiselt 13 sekundit ning ta üritab selle abil näidata, et on domineeriv ja võimu juures.
«Käepigistused on tervitamisel tähtsad ja neil on pikaajaline mõju meie suhtele. Mitmed meie tervitusrituaalid, kaasa arvatud kallistamine, kestavad keskmiselt 3 sekundit ning käepigistus, mis jääb selle aja raamesse, on tervitajate jaoks loomulikum kui pikem käepigistus,» sõnas uuringu juht Emese Nagy.
Teadlase sõnul arvavad paljud, et kauem käe surumine näitab sõprust ja sooja suhtumist, kuid tegelikult on sellel vastupidine mõju.
«Poliitikud on tuntud pikkade käepigistuste poolest, kuna neil tuleb kaamerate ees poseerida. Asajatundmatutele võib selline käepigistus tunduda poolehoiu näitamisena, kuid tegelikult üritavada mõlemad osapooled näidata, kui võimukad nad on,» selgitas sotsiaalteadlane.
Nagy lisas, et kui poliitikud oma käepigistustega liiga agressiivseks ja võimukaks muutuvad, siis võib see ohustada nende tööd ja omavahelist suhtlemist, kuid sel võivad olla tagajärjed ka miljonitele inimestele.
Nagy uuris oma eelmises, 2011. aasta teadustöös kallistusi ja seda, mida inimesed kallistades tunnevad. Kallistamine on põhimõtteliselt jagatud kogemus.