Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Täna antakse Nobeli rahupreemia. Kliimatüdruk Greta Thunbergi peetakse kõige tugevamaks kandidaadiks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Greta Thunbergi kliimaprotest 2018. aasta novembris Stockholmis Rootsi parlamendi juures
Greta Thunbergi kliimaprotest 2018. aasta novembris Stockholmis Rootsi parlamendi juures Foto: Hanna Franzén/TT / TT NEWS AGENCY/Scanpix

Nobeli preemiate saajad on väga hästi hoitud saladus, kaasa arvatud Nobeli rahupreemia saaja, kes tehakse täna teatavaks Norras Oslos. Selle aasta lemmikuks on noor rootslannast kliimaaktivist Greta Thunberg.

Thunbergi peetakse uute põlvkondade hääletoruks, need noored ootavad praegustelt juhtidelt tegusid Maa päästmiseks kliimakatastroofist. Ta on saanud oma seljataha sadu tuhandeid inimesi, nii noori kui vanemaid.

Kuid on ka asjaolusid, mis on Thunebrgi vastu. Need on eelkõige ta noorus ning sõnavõttude naiivsus ja agressiivsus.

Oslo rahu-uuringute instituudi Prion juht Henrik Urdal ei usu, et Thunberg selle auhinna saab. Tema arvates on kaks põjust.

«Kliimamuutused võivad konflikte teravdada, kuid pole üksmeelt selles, kas need põhjustavad relvastatud kokkupõrkeid. Teine on Thunbergi vanus. Rahupreemiat on ainult üks kord varem antud alaealisele, kes oli Talibani rünnakus vigastada saanud Malala Yousafzai. Ta oli auhinna saamisel 17-aastane,» selgitas asjatundja.

Thunbergil on ka toetajaid, kelle seas on ka Stockholmis asuva poliituuriungute instituudi juht Dan Smith.

«See, mida Greta on viimase aastaga korda saatnud, on lausa ime. Kliimamuutusega on seotud nii julgeolek kui rahu. See tüdruk on õigel teel,» teatas rootslane.

Kliimaaktivist Greta Thunberg oktoobris USAs
Kliimaaktivist Greta Thunberg oktoobris USAs Foto: JIM URQUHART / REUTERS/Scanpix

Kokku kandideerib Nobeli rahupreemiale 301 isikut ja organisatsiooni, kelle nimed on salajased.

Kihlveokontorites on Thunbergi järel populaarsuselt teine Etioopia peaminister Abiy Ahmed, kes oma lühikesel valitsemisajal on suutunud sõlmida naaberriigi Eritreaga rahu ja vabastanud poliitvangid.

Etioopia peaminister Abiy Ahmed
Etioopia peaminister Abiy Ahmed Foto: MICHAEL TEWELDE / AFP/Scanpix

Kolmas tugev kandidaat on brasiillane Raoni Metuktire, kes on 89-aastane põlishõimude hulka kuuluvate kayapode juht ja keskkonnaaktivist. Ta põhimureks on Amazonase vihmametsa hävitamine põllumajandusmaa saamise eesmärgil.

Augustis kohtus ta G-7 riikide liidritega ajal, mis Amazonase vihmamets oli leekides.

Brasiilia põliselanike hõimujuht Raoni Metuktire augustis 2019
Brasiilia põliselanike hõimujuht Raoni Metuktire augustis 2019 Foto: Regis Duvignau / Reuters/Scanpix

Neljandal kohal on kihlveokontorites Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern, kes osutus pärast 15. märtsi 2019 Christchurchi terrorirünnakut rahvast ühendavaks lüliks. Ta ei rünnanud terroriakti toimepanijat Brenton Tarranti, kes kahes mošees tappis 51 inimest, karmide sõnadega, vaid ta tähelepanu oli suunatud kannatanutele ja nende lähedastele. Arderni eestvedamisel keelati Uus-Meremaal poolautomaatrelvad.

Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern septembris 2019
Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern septembris 2019 Foto: SHANNON STAPLETON / REUTERS/Scanpix

Rahupreemia kandidaatide seas on ka organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud, mis tõi näiteks päevavalgele Saudi Araabia dissidendi ja ajakirjaniku Jamal Khashoggi julma mõrva Türgis Istanbulis asuvas Saudi Araabia konsulaadis 2. oktoobril 2018.

Saudi Araabia dissident ja ajakirjanik Jamal Khashoggi 2014. aasta fotol
Saudi Araabia dissident ja ajakirjanik Jamal Khashoggi 2014. aasta fotol Foto: MOHAMMED AL-SHAIKH / AFP/Scanpix

Kuid ka Ajakirjanike Kaitsekomitee, mis võitleb ajakirjanike sõnavabaduse ja valeuudiste levitamise takistamise eest.

Kandidaatide seas on ka ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet.

2018 said Nobeli rahupreemia Kongo Demokraatliku Vabariigi günekoloog Denis Mukwege, kes aitab relvastatud mässuliste poolt vägistatud naisi ning Iraagi jeziid Nadia Murad, kes oli mitu kuud Islamiriigi võitlejate käes vangistuses, kus teda vägistati.

Kongo Demokraatliku Vabariigi günekoloog Denis Mukwege
Kongo Demokraatliku Vabariigi günekoloog Denis Mukwege Foto: BEHROUZ MEHRI / AFP/Scanpix
Iraagi jeziid Nadia Murad
Iraagi jeziid Nadia Murad Foto: Philippe Lopez / AFP/SCANPIX

Nad said selle rahuauhinna oma pingutuste eest takistada ja lõpetada sõjalise konfliktiga kaasnev seksuaalvägivald.

Nobeli rahupreemia saaja tehakse 11. oktoobril Oslos kell 11.00 kohaliku aja järgi.

Tagasi üles