Täna antakse Nobeli rahupreemia. Kliimatüdruk Greta Thunbergi peetakse kõige tugevamaks kandidaadiks

Greta Thunbergi kliimaprotest 2018. aasta novembris Stockholmis Rootsi parlamendi juures

FOTO: Hanna Franzén/TT / TT NEWS AGENCY/Scanpix

Nobeli preemiate saajad on väga hästi hoitud saladus, kaasa arvatud Nobeli rahupreemia saaja, kes tehakse täna teatavaks Norras Oslos. Selle aasta lemmikuks on noor rootslannast kliimaaktivist Greta Thunberg.

Thunbergi peetakse uute põlvkondade hääletoruks, need noored ootavad praegustelt juhtidelt tegusid Maa päästmiseks kliimakatastroofist. Ta on saanud oma seljataha sadu tuhandeid inimesi, nii noori kui vanemaid.

Kuid on ka asjaolusid, mis on Thunebrgi vastu. Need on eelkõige ta noorus ning sõnavõttude naiivsus ja agressiivsus.

Oslo rahu-uuringute instituudi Prion juht Henrik Urdal ei usu, et Thunberg selle auhinna saab. Tema arvates on kaks põjust.

«Kliimamuutused võivad konflikte teravdada, kuid pole üksmeelt selles, kas need põhjustavad relvastatud kokkupõrkeid. Teine on Thunbergi vanus. Rahupreemiat on ainult üks kord varem antud alaealisele, kes oli Talibani rünnakus vigastada saanud Malala Yousafzai. Ta oli auhinna saamisel 17-aastane,» selgitas asjatundja.

Thunbergil on ka toetajaid, kelle seas on ka Stockholmis asuva poliituuriungute instituudi juht Dan Smith.

«See, mida Greta on viimase aastaga korda saatnud, on lausa ime. Kliimamuutusega on seotud nii julgeolek kui rahu. See tüdruk on õigel teel,» teatas rootslane.

Kliimaaktivist Greta Thunberg oktoobris USAs

FOTO: JIM URQUHART / REUTERS/Scanpix

Kokku kandideerib Nobeli rahupreemiale 301 isikut ja organisatsiooni, kelle nimed on salajased.

Kihlveokontorites on Thunbergi järel populaarsuselt teine Etioopia peaminister Abiy Ahmed, kes oma lühikesel valitsemisajal on suutunud sõlmida naaberriigi Eritreaga rahu ja vabastanud poliitvangid.

Etioopia peaminister Abiy Ahmed

FOTO: MICHAEL TEWELDE / AFP/Scanpix

Kolmas tugev kandidaat on brasiillane Raoni Metuktire, kes on 89-aastane põlishõimude hulka kuuluvate kayapode juht ja keskkonnaaktivist. Ta põhimureks on Amazonase vihmametsa hävitamine põllumajandusmaa saamise eesmärgil.

Augustis kohtus ta G-7 riikide liidritega ajal, mis Amazonase vihmamets oli leekides.

Brasiilia põliselanike hõimujuht Raoni Metuktire augustis 2019

FOTO: Regis Duvignau / Reuters/Scanpix

Neljandal kohal on kihlveokontorites Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern, kes osutus pärast 15. märtsi 2019 Christchurchi terrorirünnakut rahvast ühendavaks lüliks. Ta ei rünnanud terroriakti toimepanijat Brenton Tarranti, kes kahes mošees tappis 51 inimest, karmide sõnadega, vaid ta tähelepanu oli suunatud kannatanutele ja nende lähedastele. Arderni eestvedamisel keelati Uus-Meremaal poolautomaatrelvad.

Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern septembris 2019

FOTO: SHANNON STAPLETON / REUTERS/Scanpix

Rahupreemia kandidaatide seas on ka organisatsioon Piirideta Ajakirjanikud, mis tõi näiteks päevavalgele Saudi Araabia dissidendi ja ajakirjaniku Jamal Khashoggi julma mõrva Türgis Istanbulis asuvas Saudi Araabia konsulaadis 2. oktoobril 2018.

Saudi Araabia dissident ja ajakirjanik Jamal Khashoggi 2014. aasta fotol

FOTO: MOHAMMED AL-SHAIKH / AFP/Scanpix

Kuid ka Ajakirjanike Kaitsekomitee, mis võitleb ajakirjanike sõnavabaduse ja valeuudiste levitamise takistamise eest.

Kandidaatide seas on ka ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Amet.

2018 said Nobeli rahupreemia Kongo Demokraatliku Vabariigi günekoloog Denis Mukwege, kes aitab relvastatud mässuliste poolt vägistatud naisi ning Iraagi jeziid Nadia Murad, kes oli mitu kuud Islamiriigi võitlejate käes vangistuses, kus teda vägistati.

Kongo Demokraatliku Vabariigi günekoloog Denis Mukwege

FOTO: BEHROUZ MEHRI / AFP/Scanpix

Iraagi jeziid Nadia Murad

FOTO: Philippe Lopez / AFP/SCANPIX

Nad said selle rahuauhinna oma pingutuste eest takistada ja lõpetada sõjalise konfliktiga kaasnev seksuaalvägivald.

Nobeli rahupreemia saaja tehakse 11. oktoobril Oslos kell 11.00 kohaliku aja järgi.

Tagasi üles