:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12636971t1h706f.jpg)
Sel aastal said Nobeli füüsikapreemia kolm teadlast. USA Princetoni ülikooli kosmoloog James Peebles sai preemia Universumi algusaja mikrolainekiirguse uurimise ning Šveitsi Genfi ülikooli astronoomid Michael Mayor ja Didier Queloz eksoplaneedi avastamise eest.
Didier Queloz avastas doktorantuuris olles 1995. aastal koos teda juhendanud astronoomi Michael Mayoriga esimese meie Päikesesüsteemi välise planeedi, mis tiirleb Päikese-sarnase tähe ümber. See eksoplaneet sai nimetuse 51 Pegasi b, teatab telegraph.co.uk.
52-aastane Queloz sõnas pärast Nobeli füüsikapreemia saamist, et ta on veendunud maavälise elu olemasolus ja et järgneva 30 aasta jooksul saadakse kindlad andmed maavälise elu kohta.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12636986t1h5147.jpg)
Queloz, kes jagab üheksa miljoni Rootsi krooni suurust füüsikapreemiat Peeblesi ja Mayoriga, on 24 aasta jooksul leidnud üle 4000 eksoplaneedi.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12636976t1h6875.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12636974t1h06a8.jpg)
Nüüdseks on rohkem kui 100 kosmilist objekti, mis kannavad Quelozi nime.
Ta sõnas 8. oktoobril Londonis, et tema arvates ei ole inimesed universumis ainsad intelligentsed olendid, vaid neid on veel.
«Galaktikate, päikesesüsteemide ja planeedisüsteemide teke on universaalne. Need protsessid, mis tekitasid meie planeedil elu, on seda võinud tekitada ka teistel planeetidel,» sõnas teadlane.
Queloz lisas, et viimase 100 aasta jooksul on astronoomia suurte sammudega edasi arenenud ning nüüdisajal on aina paremaid tehnilisi vahendeid, mille abil kosmost uurida.
Tema sõnul tuleb teiste planeetide uurimisel keskenduda biokeemilistele märkidele ja jälgedele.
Teadlase sõnul algas 8. oktoobril ta päev halvasti, kuna tal läks tööle sõites jalgrattakumm katki ja sellele järgnes pingeline koosolek, mille käigus ta eiras Nobeli komitee telefonikõne, milles taheti teatada füüsikapreemia andmisest.
Lõpuks sai kahe lapse isa füüiskapreemiast teada Genfi ülikooli juhtkonnalt ja see teade võttis ta mitmeks minutiks sõnatuks.
Quelozi poolt 1995. aastal avastatud eksoplaneet 51 Pegasi b, mis sarnaneb meie süsteemi Jupiterile, olles samuti gaasiplaneet, tekitas astronoomias revolutsiooni ja andis uue tõuke maavälise elu otsingutele.
«Astrofüüsikas avanes uus aken, näitasime et on meie Päikesesüsteemiga sarnaseid planeedisüsteeme. Esitasime küsimuse, et kui meie süsteem on selline, siis võib kuskil komsoses veel olla meiega sarnaseid süsteeme,» sõnas teadlane nüüd.
Kandalane James Peebles sai nüüdse Nobeli füüsikapreemia universumis 400 000 aastat pärast Suurt Pauku leidunud mikrolainekiirguse uurimise eest. Kolmas preemia saaja on Michael Mayor, kes oli Quelozi doktoritöö juhendaja ja eksoplaneedi 51 Pegasi b kaasavastaja.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12636969t1h4336.jpg)
Eksoplaneetidelt elu otsimisega tegelevad järjepidevalt nii USA kosmoseagentuur NASA kui Euroopa Kosmoseagentuur.
Septembris 2019 teatas rahvusvaheline astrofüüsikute meeskond, et eksoplaneedil K2-18b on vett, mille tõttu oletatakse, et seal võib tõenäoliselt elusolendeid leiduda.
K2-18b on Maast umbes 124 valgusaasta kaugusel Lõvi tähtkujus punase kääbustähe K2-18 orbiidil tiirlev eksoplaneet.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/09/12637002t1h086b.jpg)