Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Hiina tahab saata kilpkonnad Kuu tagumisele poolele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Kilpkonnad. Pilt on illustreeriv
Kilpkonnad. Pilt on illustreeriv Foto: Pexels / CC0 Licence

Hiina tahab saata saata Kuu tagumisele poolele uurimissondi, mille pardal on ka kilpkonnad, hoolimata sellest, et sondi algne saatmisplaan luhta läks. 

Kilpkonnade saatmise plaan jäi 2018 katki pärast seda, kui ilmnes, et nende elushoidmiseks on vaid 20 päeva hapnikuvaru, mis on märgatavalt lühem aeg, kui kosmoseaparaadil kulub Kuule jõudmiseks, teatab news.com.au.

Chongqingi ülikooli tehnoloogiliste uuringute instituudi teadlane Xie Gengxin on vastutav kosmiliste bioloogiliste eksperimentide eest.

Xie sõnul ei ole nad loobunud plaanist saata kilpkonni Kuule, kuid need peaksid olema väikesed kilpkonnad ja neil peaks olema piisav hapnikuvaru, et nad oleksid võimalikult kaua elus. Hiina teadlasi huvitab, kuidas need loomad reageerivad Kuu gravitatsioonile ja sealsele keskkonnale, aidates sillutada teed mehitatud Kuu-lendudele ja uutele uuringutele Kuul. Samuti loodetakse kilpkonnade abil saada rohkem infot Kuu tagumise poole pinnase kohta. 

Maa ja Kuu NASA 2015. aasta fotol
Maa ja Kuu NASA 2015. aasta fotol Foto: NASA / REUTERS/Scanpix

Teadlase sõnul seadis kilpkonnade Kuule saatmisel piire ka see, et uurimissondile pandav lisaobjekt ei tohtinud kaaluda üle kolme kilogrammi, kuid kilpkonnad olid raskemad. 

«Kilpkonnad on kõigusoojased ja selle tõttu Kuu eksperimendiks sobivad. Kuid senised katsed on näidanud, et kilpkonnad ei pea Kuul kaua vastu, kui nad lisahapnikku ei saa,» selgitas hiinlane.

Hiinlased saatsid Chang’e-4 sondi välja 7. detsembril 2018. Ta jõudis Kuu orbiidile viis päeva hiljem ning maandus Kuul 3. jaanuaril 2019.

Hiina Chang'e-4 uurimissond
Hiina Chang'e-4 uurimissond Foto: Danny Lawson / AP/Scanpix

Kaks kuud enne sondi väljalendu taheti lisada kilpkonnad, kes oleksid sondi pardal bioloogilise eksperimendina. Neid oleks tulnud hoida elus nii lennu ajal, Kuule maandumisel kui ka Kuu pinnal.

Xie sõnul tahavad nad edaspidi ehitada uurimissonde, millel jääksid loomad ellu ja jõuaksid Kuule ning sealt ka Maale tagasi, et uurida, kuidas nad kosmoselennul ja Maa kaaslasel vastu pidasid.

Nad lükksid kilpkonnade Kuule saatmise plaani edasi tulevikku ja katsetavad lähiaastatel hoopis putukamunade ja seemnetega.

Chang’e-4 pardal jõudsid Kuule puuvillaseemned, mis seal robotkäe abil idanema pandi, kuid tekkinud pisikesed taimed surid üsna kiiresti, sest öisel ajal temperatuur langes. Kuu ekvaatoril võib temperatuur langeda umbes miinus 133 kraadini.

Tegemist oli esimese korraga, mil teisel kosmilisel kehal hakkasid taimed kasvama. Puuvillaseemnetest kasvasid väikesed taimed, millel oli kaks lehte.

Hiina teadlased on veendunud, et kui need puuvillaseemned oleks Kuul pandud idanema Maa-sarnastes atmosfääritingimustes, siis oleksid seal võinud kasvada suured taimed, sest Kuu pinnases leidub aineid, mis aitavad taimedel kasvada.  

Nõukogude Liit saatis kilpkonna esmakordselt kosmoselaevaga Kuu orbiidile 1968. aastal. See loom jäi lennul ellu ja jõudis Maale tagasi.

Inimesed on seni ainsad kõrgemad loomad, kes on astunud Kuu pinnale. Kuid Kuul võib olla siiski elusolendeid, tuhandeid loimureid, kes olid Iisraeli kuumaanduri Beresheeti pardal, kui see selle aasta alguses Kuule kukkus.

Loimur ehk tardigraad
Loimur ehk tardigraad Foto: Bob Goldstein & Vicki Madden / AP

Kuumissioonile loimureid kinkinud ameeriklasest ärimees ja investor Nova Spivack on veendunud, et need ekstreemsetes tingimustes vastu pidavad loomad jäid maanduri ja Kuu kokkupõrkel ellu ning seega on loimurid Kuu ainsad elusolendid.

Kuu tagakülg on Kuu hemisfäär, mis on alati suunatud Maast eemale. Umbes 18 protsenti Kuu tagaküljest on libratsiooni – Kuu perioodilise võnkumise – tõttu vahel Maal nähtav.

Kuu tagumine pool NASA 2011. aasta fotol
Kuu tagumine pool NASA 2011. aasta fotol Foto: / AP/Scanpix

Kuu tagakülje kohta öeldakse ka Kuu pimedam pool, kuid see ei tähenda sealset vähest valgust, vaid seda, et infot selle kohta napib.

Nõukogude Liidu kosmosesond Luna 3 oli esimene, mis 1959. aastal Kuu tagumisest poolest fotod tegi.

USA NASA Apollo 8 missiooni astronaudid olid esimesed, kes 1968 seda Kuu osa nägid. Mitte ükski inimene ei ole Kuu selle poole pinnale astunud.  

Tagasi üles