Kinoekraani raudmees murdus: pisarates Vinnie Jones meenutas oma elu armastust, kelle röövis raske haigus
/nginx/o/2020/11/14/13475546t1hd096.jpg)
8. oktoober 2019, 13:49
Profijalgpallur ja näitleja Vinnie Jones (54) mängis end kuulsaks kultusfilmis «Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne», kus ta kehastas karmikoelist võlanõudjat. Raudmehe imidž purunes üleeile, kui Jones rääkis abikaasa traagilisest surmast ja puhkes nutma.
Südamlikus intervjuus, mille Mirror üleeile avaldas, on raske ära tunda endist märulifilmide staari. Silmanähtavalt vananenud Jonesi karmist välisilmest polnud jälgegi – murtud mees oli pisarates.
«Olen arvatavasti iga õhtu nutnud,» tunnistas Jones intervjuus, mille ta andis kolm kuud pärast armastatud naise surma. «Üksildusest, kuid mitte enesehaletsusest, pigem mõeldes, kuidas ma nüüd edasi elan.»
Vinnie Jones sündis 1965. aastal Suurbritannias, Watfordi külas, kuid tema vanavanemad on pärit Walesist. Vanemad lahutasid, kui Jones oli 13-aastane ja ta kolis isa ning õega Londonisse. «Ma mitte ainult ei kaotanud vanemaid, vaid kaotasin ka kõik sõbrad,» meenutas Jones lapsepõlve.
19-aastaselt alustas Jones karjääri professionaalse jalgpallurina. 1984. aastal mängis ta Inglise liiga klubis Wealdstone ja kaks aastat hiljem liitus Wimbledoniga.
Jonesi teati mänguväljakul kui osa «hullust gängist». 1987. aastal kogus ta tuntust tänu legendaarsele fotole, mida peetakse üheks kuulsaimaks hetkeks Inglismaa jalgpalliajaloos.
Legendary photo. Vinnie Jones welcoming Paul Gascoigne to a game, 1987. pic.twitter.com/DpvyxVO0MQ
— SPORTbible (@sportbible) July 30, 2015
Sel 1992. aastal püstitas Jones siiani püsiva rekordi, saades kõige kiirema kollase kaardi. Jones jooksis vastasmängija jalust maha kõigest viis sekundit pärast mängu avavile kõlamist.
Kokku mängis Jones jalgpalliplatsil 384 mängu ning lõi oma karjääri jooksul 33 väravat. Ta saadeti platsilt minema rohkem kui kümnel korral.
Pärast kõmulist 15 aasta pikkust jalgpallikarjääri, tegi Jones 1998. aastal esimese filmirolli. Endine jalgpallur kehastas auhinnatud Suurt Chrisi Guy Ritchie hittfilmis «Hunnik pappi ja suitsev kaheraudne».
Silmapaistev osatäitmine andis hoo sisse Jonesi karjäärile filminäitlejana – järgnesid rollid filmides «Kadunud 60 sekundiga» (2000), «Teemandirööv» (2000), «Euroretk» (2004) ja «X-mehed: viimane vastuhakk» (2006).
Jones tegeleb siiani näitlemisega nii kino- kui teleekraanil ning järgmisel aastal võib teda näha kuni viies väiksema kaliibriga filmis.
Karmi mehe kuvand nii jalgpalliplatsil kui ka kinoekraanil erineb aga suuresti Jonesi eraelulisest.
Jones abiellus 1994. aastal (ta oli siis 29-aastane), pikaaegse kallima Tanyaga. «Kohtasime, kui olime 12-aastased,» meenutas Jones. «16-aastaselt käisime lühikesel kohtingul ning siis läksime mõlemad oma teed.»
Paar kohtus taas, kui Jones kolis juhuslikult Tanyaga samasse rajooni ning naine oli äsja lahutamas oma esimest abielu. «See kõik pidigi nii juhtuma,» rääkis Jones 2012. aastal ja nimetas naisega taaskohtumist saatuseks.
Kolm aastat enne abiellumist sündis paarile poeg Aaron. Koos kasvatati ka Kaleyt, kes oli Tanya tütar esimesest abielust ning kelle Jones lapsendas.
Pühendunud abikaasa ja lapsevanemana on Jones tunnistanud, et peab pereväärtusi väga oluliseks. «Võib-olla on see sellepärast, et minu pere purunes, kui olin väga noor,» rääkis ta.
Murdumatuna näiva Jonesi elu võttis kurva pöörde tänavu juulis, kui 53-aastane abikaasa Tanya kaotas kuus aastat kestnud võitluse vähiga.
Nii Jonesil kui Tanyal diagnoosti 2013. aastal melanoom. Nahavähi kõige karmim vorm. Jones, kes avastas enda silma alt ebatavalise kühmu, sai terveks, kuid naine mitte.
Tanya oli oma elu jooksul põdenud mitut tõsist haigust. 21-aastaselt tehti talle erakorraline südame siirdamine. Kahel korral, enne melanoomi diagnoosi, sai Tanya võitu emakakaela vähist.
Jones andis kolm kuud pärast Tanya traagilist kaotust emotsionaalse intervjuu, kus meenutas naise viimaseid hetki. Tema karm välisilme oli kadunud ning silmanähtavalt murtud Jones oli pisarates.
«Olen arvatavasti iga õhtu nutnud,» tunnistas Jones. «Üksildusest, kuid mitte enesehaletsusest, pigem mõeldes, kuidas ma nüüd edasi elan,» põhjendas Jones oma igaõhtuseid pisaraid.
Jones kirjeldas intervjuus ka hetke, kus tundis Tanya hinge tema kehast lahkumas. «Tundsin sel hetkel rahu,» meenutas Jones ja lisas, et ootab nüüd järgmised kümme kuni kakskümmend aastat Jumala ooteruumis.
«See oli tõeline armastus. Me leidsime elu armastuse,» tõdes Jones ja luges ette armastuskirja, mille Tanya talle enne oma surma oli kirjutanud.
«Vin, mu armastus, midagi imepärast juhtub minuga iga päev. Ma saan olla sinuga. Hetkel, mil ärkan, oled sina minu hommikune päikesekiir. Armastusega, Tanya,» tsiteeris Jones oma naise sõnu.
Jones tunnistas Mirrorile, et kannab seda kirja endaga kõikjal kaasas, et Tanya oleks alati temaga.
Jonesi tütar Kaley on isa eest viimased kolm kuud hoolitsenud, veendudes, et ta ei unustaks süüa. Vahetult pärast oma ema surma tunnistas Kaley: «Minu vanemad õpetasid mulle, mida tähendab tõeline armastus. See teadmine ei sure kunagi.»
«Isegi haiglas rääkis ema nende eelseisvast 25. pulma-aastapäevast. Iga arst või medõde kuulis teda rääkivat kõigile nende armuloost,» kirjeldas Kaley oma ema viimaseid nädalaid.
Üksteist päeva enne naise surma, 6. juulil, tähistasid Tanya ja Vinnie Jones oma 25. pulma-aastapäeva.