Muhu ja Saaremaa vahel asub luigetapja, mille ohvrite arvu püütakse varjata
Lisatud keskkonnaaktivisti Heiki Hanso kommentaar

Kaunis luigepaar.

FOTO: Mihhail Sosnin

Kätte on jõudnud lindude rände aeg. Tuntud rändlindude seas on ka luiged, kelle arvukus Väikese väina hoiualal tõuseb. Nimetatud hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku ning on osa rahvusvahelise tähtsusega Väinamere linnualast. Vaatamata sellele, et probleemile on juhitud pikemat aega tähelepanu, lõpetavad Väikese väina tammi elektriliinid aastas sadade luikede elu. 

Eesti Metsloomaühing postitas eile Facebooki foto järjekordsest luigest, kelle turistid olid Muhu ja Saaremaa vahelise tammi läheduses murtud tiivaga leidnud. Õnnetus seisus lind toimetati veterinaari juurde, kuid kahjuks ei olnud võimalik teda aidata.

Paljud hukkunud linnud jäävad avastamata, sest nende surnukehad satuvad näiteks roostikku või inimese silmaga raskesti haaratavale alale.

Väikese Väina Seltsi Facebooki lehelt leiab eilse sündmuse kohta postituse, milles märgiti: 

«Meil on mitmel juhul juba infot, et liinidesse hukkunud luiged teisaldatakse nii, et neid ei saa arhiveerida ega statistikaks jäädvustada.»

Olukorda aitaks parandada, kui Keskkonnaministeerium ja liinide haldaja Elering võtaksid ette samme liinide asendamiseks maa-aluse kaabliga.

Väikese väina seltsi juhatuse liige Heiki Hanso ütles Elu24-le, et probleem on teravalt pildil olnud. «Meil on kujunenud oma võrgustik, mis jälgib luikede hukkumisega seonduvat. Kaardistame luikede surmajuhtumeid, fotografeerime,» rääkis Hanso.

Hanso lisas, et ta vandenõuteooriaid ei usu, aga hämmingut tekitab luigekorjuste kiire kadumine. Info on küll temani jõudnud ja asukoht kaardistatud, kuid sündmuskohal ei ole enam isegi linnusulgi näha.

Ta lisas, et suvel hävineb luigekorjus 4–5 päevaga: rebased, rongad tassivad seda edasi-tagasi ja söövad liha luudelt, kuid korpus peaks alles jääma, sest näiteks rebane ei suudaks nii suurt ja rasket lindu endaga kaasa viia.

Hanso rääkis, et on Keskkonnaametile korduvalt seoses luikedega väinatammi õhuliinides toimuvaga viidanud.

Mees oli üllatunud, kui sai teada, et Keskkonnaamet andis Matsalu loodusfilmidefestivalil Sacha Denchile üle filmi «Luikede kadumise saladus» eest eriauhinna. Sacha Denchi tegevuse põhirõhk on just väikeluikede kaitsmisel. Keskkonnaameti Facebooki lehelt leiab sellel teemal ka vastava postituse.

FOTO: Kuvatõmmis Facebookist

Hanso rääkis, et vestles Sacha Denchiga peale filmi ja rääkis ka Väikese väina tapatalgutest. Dench küsis seepeale, et miks Keskkonnaamet ei ole midagi ette võtnud, et likvideerida Eesti linnukaitse häbiplekk?

Hanso esitas Keskkonnaameti tehtud Matsalu loodusfilmide festivalil postituse all sama küsimuse, millele jäi vastus saamata.

Elu24 võttis ühendust nii Keskkonnaameti kui ka Keskkonnaministeeriumiga, kuid pole siiani vastust saanud.

Tagasi üles