Kellele Nirvana, kellele Edith Piaf: Eestis tegutsevad suursaadikud ütlevad, milline laul iseloomustab nende riiki!

Kurt Cobain ja Edith Piaf. Foto: SCANPIX

Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov avaldas hiljuti Washington Postile, milline laul võiks kõige paremini iseloomustab tema kodumaad. Huvitav, kuidas vastaksid sellele küsimusele Brasiilia, Läti või mõne muu riigi saadikud, kes resideerivad Eestis? Elu24 saatis küsimused teele ja sai kokku kirju valiku maailma muusikast.

Vseviov valis Eestit esindama Lydia Koidula sõnadele ja Rein Rannapi viisile tehtud laulu «Eesti muld ja Eesti süda». Ta põhjendas Washington Postile, et see 20. sajandi helilooja poolt 19. sajandist pärit luuletusele loodud viis on meie südametesse jõudnud nii eestlastele kalli laulupeo kui ka legendaarse Eesti bändi Ruja loomingu kaudu. 

Samasuguse küsimuse saatis USA veebiväljaanne veel 11 suursaadikule. Jamaica saadik Audrey Marks vastas, et nende riigi muusikaline reklaamnägu on vaieldamatult Bob Marley.  

Seevastu Norra suursaadik Kare R. Aas pakkus, et nende riiki võiks esindada hõbedahäälse Morten Harketi esituses kõlav A-ha lugu «Take On Me».

Washington Posti muusikaküsitluse tulemustest loe rohkem SIIT, meie aga vaatame, mida vastasid Elu24 sarnases küsitluses kaasa löönud 11 riigi diplomaadid.

GIEDRIUS APUOKAS, Leedu suursaadik Eestis:

Esimesena tooksin välja 1920ndatest aastatest pärineva muusikapala pealkirjaga «Lietuva brangi» («Leedumaa kallis»), mis põhineb Leedu luuletaja Maironis'e poeemil. Maironis on üks Leedu kirjandusklassikutest ja luuletuse viisistas helilooja Juozas Naujalis. Antud lugu on sageli kooride repertuaaris, seda esitatakse tihti rahvuslikel suurüritustel ja Leedu laulupeo viimase lauluna.

Levimuusikast rääkides tooksin välja Marijonas Mikutavičius'e «Trys milijonai» («Kolm miljonit») 2004. Tegemist ei ole just kõige sügavamat sisu kandva looga, kuid see on väga populaarne Leedu korvpallifännide seas, kes on valdavalt meessoost ja moodustavad suure osa Leedu elanikkonnast. Tuleb tunnistada, et olin nende ridades oma 45 aastat.

Lisaks rokkgrupi Kardiofonas'e 1986. aastast pärinev lugu «Kalėdinė eglutė» («Jõulupuu»), mille sõnade autoriks on Antanas A. Jonynas. Muide, tegemist on suurepärase luuletusega, aga siinkohal ma ei ole erapooletu, sest tegemist on minu nõbuga.

Võimalik, et sellel lool on ka eestikeelne tõlge, sest Antanas ja Eesti kirjanik Rein Raud on üksteise tekste tõlkinud. Selles loos on täheldatav mõningane sentimentaalsus, nostalgiline pinge ning vihjed eksistentsiaalsetele küsimustele.

Tooksin veel välja Vytautas Kernagis'e 1984. aastast pärineva loo «Ant aukšto kranto upės mėlynos» («Sinise jõe kõrgel kaldal»). Lugu räägib kohast, kus on tore unistada ja võtta väike jook. Siin on nostalgiat, sarkasmi ja muidugi ka optimismi.

Nimetatud lugude näol ei pruugi olla tegemist just erakordsete muusikaliste pärlitega, aga minu arvates peegeldavad need kõige rohke leedulase hinge.

RAIMONDS JANSONS, Läti suursaadik Eestis:

Muusika on üks lätlasi kõige tugevamini iseloomustavaid omadusi ja selliselt oleme eestlastega sarnased.

On mitmeid laule, mida lätlased ja eestlased saavad koos laulda, sest muusika on sama, aga sõnad erinevad. Näiteks «Viljandi paadimees», läti keeles «Gaujas laivinieks»

Tänavusel laulupeol oli ametlikus programmis ainsa võõrkeelse lauluna Läti päritolu «Rīga Dimd»

Eestlastele on kindlasti tuntud ka Läti popp-rokkbänd Brainstorm, näiteks nende lugu «Welcome to my country» jne.

ERIC LAMOUROUX, Prantsuse suursaadik Eestis:

Kuna Prantsusmaa ja prantsuse muusika on väga mitmekesine, siis tooksin välja kolm laulu, mis Prantsusmaad ja riigi olemust kõige paremini esindavad:

Edith Piaf «La Vie En Rose» – «Roosa elu» on prantsuse romantismi sümbol kogu maailmas. Kellele ei kangastuks seda lugu kuulates silme ette Pariis?! Nii nagu näiteks Eiffeli torn, on ka see laul osa prantsuse kultuuripärandist.

Maria Callas «L'amour est un oiseau rebelle» maailmakuulsast ooperist «Carmen»
Lugu, mis esindab prantsuse kultuuri kõige klassikalisemas vormis. See pole üksnes laul ooperisõpradele, vaid on saanud ka osaks poppkultuurist.

Lõpuks veel üks tänapäevane lugu Trois Cafés Gourmands «À nos souvenirs» 

Prantsusmaa, see ei ole ainult Pariis! Me oleme kultuurilistelt väga rikas ja mitmekülge riik. Soovitan eestlastel kindlasti avastada võimalikult paljusid Prantsuse piirkondi. See laul annab aimu, mida kõike Prantsusmaal pakkuda on.

ROBERTO COLIN, Brasiilia suursaadik Eestis:

Brasiiliat kirjeldab kõige paremini helilooja Ary Barroso 1939. aastal kirjutatud lugu «Aquarela do Brasil».

THERESA BUBBEAR, Suurbritannia suursaadik Eestis:

«Jerusalem» - tegemist on kuulsa Briti poeemiga, mis räägib parema tuleviku ehitamisest Inglismaal, lisaks on see väga populaarne laul. Pakub väga inspireerivat vaadet, milline peaks üks riik olema.

Eric Idle (Monty Python) «Always look on the bright side of life». Lugu, mis esindab Briti huumorimeelt. Oleme optimistlikud ja tõesti vaatame elu helgemat poolt.

 

CARL PEETERS, Belgia suursaadik Eestis, (resideerub Helsingis):

Minu kodumaad kirjeldab kõige paremini Jacques Brel´i poolt esitatud «Mijn vlakke land/ Le plat pays». Laul räägib madalmaadest ja see on väga ilus ning inspireeriv.

TERESA ORJALES VIDAL, Hispaania suursaadik Eestis:

Hispaania on nii eriilmeline ja väga raske on välja tuua konkreetset muusikapala. Pakuksin, et see võiks olla Joan Manuel Serrat ja «Mediterraneo»

KRISTINA MISKOWIAK BECKVARD, Taani suursaadik Eestis:

Sellele küsimusele on keeruline vastata. Taanlastel on nagu eestlastelgi väga pikk laulutraditsioon, Taanis on mitmeid rahvaülikoole («folkehøjskole»), mis hoiavad kohalikku kultuuri kõrgel.

Üks minu isiklikke lemmikuid on Taanis palavalt armastatud Olaf Ring'i «Danmark, nu blunder den lyse nat». Seda võiks tõlkida - Taani puhkab helges suveöös.

See laul võtab hästi kokku Taani kauni suve - valged ööd, rõõm, meeldivad lõhnad ja helid. Laul kõlas Eesti Filharmoonia Kammerkoori suurepärases esituses tänavu Eestis toimunud Taani kuninganna Margrethe II visiidi raames «Eesti 100 / Dannebrogi 800» galakontserdil.

Esitust on võimalik kuulata siit. Kuula alates 44.10.

Nii mina kui kuninganna Margrethe II olime vaimustuses sellest ettekandest, sest laul esitati suurepäraselt taani keeles. Loodan, et laulu nautis ka Arvo Pärt, kes oli kontserdi külaliste seas.

CHRISTIANE CONSTANZE HOHMANN, Saksama suursaadik Eestis:

Väga huvitav küsimus! Nii paljude laulude vahel on valida, aga kui nimetada üks, siis see oleks rahvalaul «Am Brunnen vor dem Tore» («Purskkaevu juures väravate ees»), mis räägib linnast väljas olevast pärnapuust ja selles, mis seal aset leiab.

Ja muidugi Beethoven’i «Ood rõõmule», mida teab iga sakslane ja eurooplane.

GRZEGORZ KOZLOWSKI, Poola suursaadik Eestis:

Igal generatsioonil on oma lemmiklaulud, mis haakuvad ka tõsisemate emotsioonidega nagu seda on armastus oma maa vastu.

Olles 1970ndate alguse põlvkonna esindaja ja mäletades võitlust vabaduse eest, tooksin välja kaks laulu:

Czesław Niemen'i Poola protestilaul «Dziwny jest ten świat» («Maailm on kummaline», 1967)

Lombard'i «Przeżyj to sam» («Koge seda ise», 1983), mis tähistab vabadust ja seostub tugevalt solidaarsusliikumisega. 

JOHN D. SPYKERMAN, USA saatkonna missiooni asejuhi kohusetäitja:

Mäletan, kui kuulsin esimest korda «Nirvana» albumilt «Nevermind» pärinevaid lugusid. Olin just sõpradega kodulinnas autosõitu tegemas kui raadio DJ teatas, et mängib midagi uut. Olin Nirvana loo «Smells Like Teen Spirit» esimestes kitarririffidest hetkega lummatud. See oli muusikaliselt midagi täiesti uut!

Olime Ameerika tollasest poppmuusikast tüdinenud, kõik tundus etteaimatav ja kommertsiaalne. Nirvana helikeel oli uus ja ansambel pani alguse 1990ndate aastate grungefefomenile. Kuulates Nirvanat sain aru, et nad said inspiratsiooni põlvkond varem esile kerkinud punkmuusikast, kuid neid lugusid raadios ja MTV-s enam ei mängitud.

Idee sellest, et üks põlvkond ammutab inspiratsiooni teisest põlkonnast millegi uue loomisseks muudab Ameerika muusika värskeks ja arenevaks. Ameerika muusikamaastik rikastub kui meie muusikud tegelevad avastamata või unustatud helikeelega. 

Paljud legendaarsed Ameerika muusikud on jätnud oma jälje, ammutades inspiratsiooni mitmesugustest mõjutustest.

Nirvana pani alguse  grunge hullusele, segades vanemate Ameerika (ja Briti) bändide punk-, indie- ja hardrock mõjutusi. Elvis Presleyt mõjutasid Aafrika-Ameerika bluusimuusikud, tänapäeva hip-hopi ja räppmuusikas kasutatakse tsitaate roki-, disko- ja poppmuusikast, luues seeläbi midagi täiesti uut.

Ameerika muusika kihistub, pidevalt keeratakse uusi kihte ümber, kogutakse uut materjali ja muusika muutub aja jooksul suuremaks ja rikkamaks.

MIKAEL ERIKSSON, Rootsi suursaadik Eestis:

See lugu võiks olla Astrid Lindgren'i «Idas sommarvisa» («Ida suvelaul»), sest see annab edasi Rootsit nii mitmel tasandil.

Astrid Lindgren ja Ilona Wikland lõid oma loominguga Rootsi kuvandi, millega paljud põlvkonnad alates 1940ndatest aastatest on üles kasvanud. Lugu räägib lastest ja nende fantaasiast ning suvest. See lugu kõlab igas Rootsi koolis enne suvisele koolivaheajale minekut.

Minu kolleegid soovitasid Rootsi laulja ja laulukirjutaja Ulf Lundell'i lugu «Öppna landskap» («Avatud maastikud»), mille keskmes on jällegi loodus ja suvi.