Raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!» käis dirigent Lauri Breede. Mees rääkis dirigendiametist ja sellest, et otsitakse uusi tulevasi koorijuhte.
Dirigent Lauri Breede: Eestis on palju koorijuhte, kes teevad tööd vaid kolmekümne euro eest kuus (1)
Dirigent Lauri Breede rääkis raadio Elmar stuudios, et dirigendi ametit õpib aina vähem noori ja see on suur ohumärk meie laulu- ja tantsupeo liikumisele. «Kõik räägivad hetkel sellest, et dirigendi amet on tähtis ja seda ähvardab kustumine. See on juba pikemaajaline protsess. Mina alustasin tööd juba 1985. aastal Elleri nimelises muusikakoolis, õpetan seal tänaseni dirigente. Huvi selle eriala vastu on ikka drastiliselt kukkunud,» sõnas Breede.
Breede lisas, et kui varasemalt oli neli aastat õpet ja igal aastal võeti vastu kaksteist õpilast. Siis tänasel päeval võetakse sellele erialale vastu vaid kaks õpilast.
«Mulle helistavad tihti kooride inimesed ja ütlevad, et neil pole dirigenti. Küsivad, kas meil oleks mõni õpilane anda, et saaks harjutada koori dirigeerimist. Siis ma kahetsusega ütlema, et kõik õpilased on juba rakkes,» lisas Breede.
Mees rääkis ka sellest, mida dirigendi töö täna tegelikult tähendab. «Visuaalne pool on üks asi, mis laulupeol on kõigile näha, et justkui kahe käega vehid ja kõik laulavad. Tegelikult on väljaõppel päris palju komponente, mida peab oskama. Dirigent on teisiti öeldes laulu õpetaja. Ta on isik, kes paneb inimesed laulma ja õpetab neid vokaale tegema. See juhatamise ja käega vehkimise pool on vaid jäämäe tipp, mida me näeme. Kuid tegelikult peab juurde oskama klaverimängu, muusika tundmist, noodi kirjutamist ja näiteks ka aranžeerimist. Kooriproovi läbiviimine on juba töö protsess, kuid ettevalmistamise protsess on tunduvalt pikem,» sõnas koorijuht.
Breede lisas, et on rahul, et meedias on hakatud rohkem rääkima dirigentide tänastest töötingimustest. «Nüüd märgatakse lõpuks ka dirigendi ametit ja leitakse, et see vajab tasustamist. Kindlasti loeb see rahaline pool siin väga palju, sest ilusate silmade eest kaua sa jõuad seda asja teha. On väga palju dirigente, kes teevad kolmekümne euro eest kuus tööd. See on ikka väga nutune ja pole normaalne,» rääkis ta.
Mehe sõnul on ühiskonnas jäänud selline mulje, et laulmist peabki tasuta saama. «Siin on vaja palju panustada. Kõigepealt on vaja ise panustada ja siis panustab ka riik siia juurde. Kuid riigi isadele tuleb meelde tuletada, et on kena vaadata küll üle viia aasta sellist ilusat suurt laulupidu, kus rahvas ei mahu lavale ära. Kuid see peakski näitama ära seda, et kuna tahtmine laulupeole on nii suur, siis järelikult see teema ongi oluline,» sõnas ta.
Breede mainis, et kooris osalemise juures on oluline ka sotsiaalne pool, sest sünnib tore suhtlemise ring. Seda ilmestab ka fakt, et mees on leidnud oma abikaasa just koorilaulu kaudu, samamoodi ka tema kaks poega on oma kaasad leidnud just laulukoori proovist. «See kooritöö on nagu pere loomine. See ongi pere! Kõik on ühtsed,» rääkis mees.
«Lauluinimeste hulk Eesti rahva koguhulgast on ligi kaks protsenti. Seda on tohutult vähe. Ometigi see kaks protsenti tahab ennast väljendada. See on minu jaoks üks väga tähtis asi. Soomlased lähevad laeva peal kohe karaoke baari ja püüavad seal oma lauluviisi väljendada. Samas neil ei ole nii populaarseid laulupidusid kui meil Eestis ja ega nad seda pidu korraldada ka ei oska, meil on nendega kogemust juba olnud selles vallas. Meil oli kunagi Poris Soome-Eesti ühislaulupidu, no ei tulnud neil välja. Meil Eestis on see traditsioon ikka nii tugevalt sees. Kuid ma usun, et inerts ei kao veel kuhugi, seda tehakse ikka innuga edasi,» arvas dirigent Breede.
Mehe sõnul on dirigendi ametiga kaasas käiv palganumber väärtustamisega seotud näitaja. «Üks osa on see, mis saadakse kontserdi tulemusest, see on see ühistegemise õnnestumine, kuid rahaline pool näitab ära, kas mind tegelikult väärtustatakse või mitte,» lisas dirigent.
Breede lisas, et tänab Hirvo Survat, kes selle dirigendi palga temaatika algataja on olnud. «Me oleme päris palju rääkinud nendel teemadel. Palun toetage meid,» sõnas ta.