:format(webp)/nginx/o/2019/09/29/12608969t1hfd33.jpg)
Nädalavahetusel sai teatavaks, et kunagine telenäitleja ja sotsiaalmeediategelane Daniel Sepp mõisteti augustis süüdi jõhkras lähisuhtevägivallas. Kuigi Sepp pidi trellide taga veetma vaid neli ja pool kuud, kinnitab kriminaalasja juhtinud prokurör, et karistus on mõjuvam, kui esmapilgul tundub.
Vastab Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn
:format(webp)/nginx/o/2019/10/01/12614961t1haed7.jpg)
Jõhkrale perevägivallale peab järgnema riigilt selge sõnum, mis paneb vägivallatseja oma käitumist muutma. Selleks tuleb kasutada kõiki seaduses ette nähtud võimalusi, kuid riik peab veenduma, et selline valik just seda inimest kõige tõenäolisemalt parandab.
Nädalavahetusel jõudis avalikkuse ette lugu, kus oma elukaaslase kallal korduvalt vägivallatsenud Daniel Sepp sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe, mille põhjal ta süüdi tunnistati. Ajakirjandus kirjeldas kohtuotsuses märgitud jõhkraid juhtumeid ja otseloomulikult tuleb niivõrd tõsistele lugudele tähelepanu pöörata. Nii saab riik teistelegi võimalikele kannatanutele kinnitada, et ükskõik kui raske on väljuda vägivaldsest suhtest, teevad politsei ja prokuratuur endast sõltuva, et sellistele tegudele piir panna.
Mõnedel inimestel tekkis selle juhtumi lahenduse osas tunne, et vägivallatsejale mõistetud karistus oli põhjendamatult leebe. Selle loo uurimist juhtinud prokurörina kinnitan, et karistus jõhkra vägivalla eest ei piirdunud nelja ja poole kuu pikkuse šokivangistusega, vaid on palju mitmekihilisem ja prokuratuuri hinnangul mõjusam kui lihtsalt vangla.
Karistuse valimisel peame arvestama sellega, et vanglas reaalselt viibitud aeg oleks varem karistamata inimesele piisav, et mõjuda šokina, kuid mitte niivõrd pikk, et ta vangla kuritegeliku subkultuuriga kohaneda jõuaks. Küll aga vajavad teiste inimeste heaolu ja tervise suhtes hoolimatud kurjategijad selget sõnumit ja seetõttu tuli antud juhul süüdistataval veeta vanglas neli ja pool kuud.
Praeguseks vanglast vabanenud Seppa ootab nüüd ees mitu kohustust ja mõjutusvahendit, mis edasiste kuritegude toimepanemise prokuratuuri hinnangul ära hoiavad.
Alustame kõige olulisemast – talle on kohaldatud kannatanu suhtes lähenemiskeeld. See tähendab, et ta ei tohi kannatanuga suhelda, temaga kokku saada või muul moel kontakti otsida. Keelu rikkumine oleks omakorda uus kuritegu, mille toimepanemisel ähvardaks teda lisaks uuele karistusele talle juba tingimisi mõistetud kolme aasta, ühe kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse täitmisele pööramine. Ehk siis nüüd on tal peas teadmine, et iga kuritegelik seadusest üleastumine kuni aastani 2023 võib tuua kaasa aastatepikkuse vangistuse, mille tingimuste ning oludega ta nelja ja poole kuu jooksul tutvuda sai.
Küll aga ei ole prokuratuuri ainus eesmärk inimeste vabadusest isoleerimine. Prioriteet on kaitsta kannatanut ja mõjutada kurjategijat – et viimane käituks edaspidi seadusekuulekalt. Selle tagamiseks peab ta katseajal alluma käitumiskontrolli tingimustele – elama kohtu määratud elukohas, kohtuma regulaarselt kriminaalhooldajaga, saama loa kodust kauem kui 15 päevaks lahkumiseks, saama loa ükskõik kui kauaks Eestist lahkumiseks ja saama loa ka elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kriminaalhooldaja valib ka perevägivallaga seotud sotsiaalprogrammi, mille läbimine sai kokkuleppe sõlmimisega talle täiendavaks kohustuseks – et oma valdkonna spetsialistid saaksid vägivaldsele mehele õpetada teist inimest austavat käitumist. Tema vabaduses viibimise eelduseks on ka kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Kui psühhiaater näeb vajadust mõne vaimse probleemi lahendamiseks ükskõik millise ravi järele, on ta kohustatud sellele alluma.
Lisaks määras kohus süüdistatavale maksimaalseks ajaks ehk aastaks elektroonilise valve. Elektroonilise jalavõru kandmisel on tema liikumisvabadus piiratud – vabaduses olles oma igapäevasteks tegevusteks (tööle, poodi, koju jne) saab ta liikuda vaid kriminaalhooldaja poolt kindlaks määratud graafiku ja marsruudi järgi.
Kriminaalasja lahendamisel arvestas prokuratuur kannatanu arvamust ja kokkuleppemenetluse kohaldamiseks oli ka kannatanu nõusolek. Prokurör selgitas kannatanule põhjalikult nii kokkulepitud karistust kui ka kannatanu turvalisuse tagamiseks määratud piiranguid, millega kannatu oli nõus.
Seega saan kriminaalasja juhtinud prokurörina kinnitada, et Daniel Sepale vägivallatsemise eest mõistetud karistus on mõjusam, kui pealtnäha tunduda võib.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/17/13059797t1h1243.jpg)