Teadlane teeb puust ja punaseks: kas kliima soojenemine toob Eestisse lõvid, kängurud ja lõputu rannailma?

Päevitajad rannas. Foto on illustreeriv.

FOTO: Madis Sinivee/Postimees

Viimasel ajal on meedias üha enam juttu olnud kliimakriisist, mis ei jäta puutumata ühtki maailma otsa. Elu24 uuris teadlaselt, milliseid muutusi eestlased ootama või kartma peaks.

Eesti Maaülikooli professor taimefüsioloogia alal ning taimekasvatuse ja -bioloogia õppetooli juht Ülo Niinemets selgitas Elu24-le, et ekstreemseid muutusi paari sajandi jooksul Eestis oodata pole.

EMÜ taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets

FOTO: Margus Ansu

Kas Eestist saab kliima soojenemise tagajärjel Ibiza? Tulevad soojad ja päikeselised suved, hakkavad palmid kasvama?

Pigem läheb soojemaks talvel: sagemini hakkab olema lumavaeseid, mudaseid ja vähese päikesega talvesid. Suved hakkavad pigem olema tuulisemad: valdavamaks muutub Atlandi mõju, kust talvel tuleb soojemat õhku ja suvel jahedamat.

Samas ikka saab olema kuivi kuumi suvesid, kus domineerivad kas Venemaalt, Lõuna-Euroopast või isegi Aafrikast tulevad kõrgrõhkkonnad. Teiselt poolt on mõnel talvel valdavad kas Siberist või Lapimaalt tulevad kõrgrõhkkonnad ja on väga külm, kuid päikeseline.

Tavaliselt on iga kümne aasta tagant keskmisest külmem talv. Just see piirab soojemate piirkondade taimede kasvu. Siiski paranevad tingimused laialehiste lehtpuude, nagu vaher, tamm, saar, kasvuks. Igihaljastest taimedest võiks jugapuu ja luuderohi meil edaspidi ka mandril kasvada.

Mis palmidesse puutub, siis Hiina ja Jaapani päritolu karuspalm kasvab põhimõtteliselt ka praegu Läänesaartel, aga üldiselt palmide suurem probleem meie laiuskraadidel on, et nad ei sobi hästi siia oma võrakuju tõttu. Valgusnõudlikud palmid tahavad saada valgust otse lagipähe, aga meil ei paista päike kunagi otse ülalt alla. Seetõttu isegi kui palmid võiks temperatuuri poolest siin kasvada, saavad nad olema kidurad. See jutt on 100–200 aasta perspektiivis.

Milliseid võõrliike on Eestisse oodata? Šaakalit on Eesti metsades nähtud, kas tulevikus ka lõvid ja kängurud? Palvetajaritsikas on, kas edaspidi tuleb oodata surmavaid ämblikke?

Uusi liike tuleb, aga drastilisi muutusi esialgu mitte. Troopilised liigid siia lähima 100–200 aastaga kindlasti ei tule. Samas teatud soojemate piirkondade putukatega levivaid haigusi võib tulla. Samuti imetajaid, kalu, molluskeid jms, kuid Euroopa fauna iseenesest on üsna vaene. Uued liigid tulevad loodusesse pigem nii, et neid tuuakse kas teadmatusest või tahtlikult sisse, näiteks Aasiast või Põhja-Ameerikast.

Kui reaalne on oht Eesti metsadele? Kas on karta metsatulekahjude epideemiat?

Teatud määral võivad metsatulekahjud sageneda, aga mitte väga suurel määral. Midagi kataklüsmilist lähitulevikus ei juhtu.

Tagasi üles