Juba pronksi- ja rauaajal olid lastel lutipudelid

Pronksiajal maetud lapse hauast leitud anuma koopia, mille abil toidetakse tänapäeva last

FOTO: Helena Seidl da Fonseca / SWNS /Scanpix

Arheoloogid on leidnud tuhandeid aastaid tagasi surnud väikelaste haudadest lutipudeleid, mis näitavad, et juba siis olid lastesöötmise anumad olemas.

Paljudes sellistes kausikujulistes tilaga anumates oli jälgi erinevate loomade piimast, teatab newsweek.com.

Kütid-korilased hakkasid elama paiksete kogukondadena, kasvatama loomi ja taimi umbes 7000 aastat tagasi. Hakati tegelema ka käsitööga, kuna majapidamises oli nõusid ja teisi abivahendeid tarvis. Need põllumajanduslikud kogukonnad sillutasid teed mitmetele tsivilisatsioonidele.

Rahvusvaheline teadlastemeeskond uuris Saksamaalt ja Šveitsist leitud pronksi- ja rauaajastu lastehaudade hauapanuseid, kaasa arvatud lutipudeleid, mis pärinesid ajavahemikust 1200 – 800 eKr ja 800 – 450 eKr.

Lastehaudadeset leitud lutipudelid, mis pärinevad ajavahemikust 1200 – 450 eKr

FOTO: Katharina Rebay-Salisbury / SWNS /Scanpix

Neisse haudadesse olid maetud lapsed, kes surid paarikuuse kuni kuueaastasena.

Kui need anumad laste haudadest leiti, ei arvatud kohe, et tegemist võib olla lutipudelitega. Alles uus uurimine kinnitas, et neid nõusid kasutati beebide ja väikelaste söötmiseks.

«Saamaks kinnitust, et need on lutipudelid, võrdlesime neid teiste sarnaste anumatega. Lutipudelite teooriat kinnitab ka fakt, et neid on leitud vaid laste haudadest,» sõnas Briti Bristoli ülikooli arheoloog Julie Dunne.

Ta lisas, et laste haudadest leitud lutipudelid pandi neile lastele kaasa, et nad saaksid neid kasutada ka hauataguses elus.

Lisaks lasid teadlased valmistada hauast leitud anumate eeskujul anumad ja neist söödeti tänapäeva väikelapsi. Katse kinnitas, et tuhandeid aastaid tagasi kasutati neid laste söötmiseks.

Pronksiajal maetud lapse hauast leitud anuma koopia, mille abil toidetakse tänapäeva last

FOTO: Helena Seidl da Fonseca / SWNS /Scanpix

Vanadele anumatele tehti keemiline uuring, mille kohaselt oli neis kunagi piima. Leiti nii ema-, lehma-, lamba- kui kitsepiima jälgi. See näitas, et lisaks emapiimale anti lastele ka loomapiima.

Dunne’i sõnul valmistati sajanditetaguseid lutipudeleid samuti mõnda looma meenutavana.

«Iidsed lutipudelid on erinevad. Zoomorfsed kujutasid mingit müütilist looma ning need olid eksklusiivsemad kui tavalised lutipudelid. Need piimaanumad näitavad, et juba väga ammusel ajal hoolitsesid vanemad imikute ja väikelaste eest. Võib oletada, et kui lutipudel piimast tühjaks sai, siis oli see ka lapse mänguasi,» sõnas arheoloog.

Teadlased lisasid, et põllumajandusel põhineva elustiili omaks võtmine tõi kaasa beebibuumi, kuna oli rohkem nii taimseid kui loomseid ressursse ning inimkonna arvukus kasvas.

Joonistus, millel on kujutatud rauaaegset perekonda ja lapse söötmist

FOTO: Christian Bisig / Archäologie der Schweiz / SWNS /Scanpix

Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kivi- ja rauaaja vahel. Eri piirkondades dateeritakse pronksiaja kestus erinevalt. See algas, kui tähtsaima tööriistamaterjalina tuli kasutusele pronks. Ajastu lõpp paigutatakse aga perioodi, kus raud hakkas oma tähtsuselt pronksi ületama.

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud. See ajastu kestis 6. sajand eKr kuni 13. sajand pKr.

Tagasi üles