Aktivist nõuab Tšiili Robinson Crusoe saare aarde otsimise keelamist

Inna-Katrin Hein
Copy
Tšiilile kuuluv Robinson Crusoe saar
Tšiilile kuuluv Robinson Crusoe saar Foto: Dr. Elmar R. Gruber / Topfoto/Scanpix

Tšiilile kuuluval Robinson Crusoe saarel on juba üle 20 aasta otsitud 18. sajandist pärit aaret, kuid nüüd on aardeotsijate pingutusi tabanud tagasilöök, kuna kohalikud keskkonnakaitseaktivistid üritavad leida viisi, kuidas aardeotsimine lõpetada.

Robinson Crusoe saare elaniku Diego Ibanezi teatel esitas ta Tšiili valitsusele palvekirja, et kuigi aardeotsijad said võimudelt loa väljakaevamisi jätkata, tuleks need siiski keelata, kuna kaevamisala asub rahvuspargi alal, teatab reuters.com. 

Tšiili vasakpoolse partei Convergencia Social esindaja Ibanez lisas, et aardejahiga rikutakse Tšiili rahvusparke kaitsvat seadustning ta loodab, et valitsus keelab aardeotsimise ära.

Erinevatest riikidest pärit aardeküttide andmetel koosneb see aare vääriskividest, hinnalistest kuld- ja hõbemüntidest, katoliku kiriku religioossetest ehetest ning inkade pühadest esemetest.

Aardekirstud. Pilt on illustreeriv
Aardekirstud. Pilt on illustreeriv Foto: Cseh Ioan / PantherMedia /Scanpix

Vanade dokumentide andmetel mattis selle vara hispaania meremees Juan Esteban Ubilla y Echeverria ühele Juan Fernandezi saarestiku saarele, kõige tõenäolisemalt Robinson Crusoe saarele.

See saarestik asub Tšiili rannikust 600 kilomeetri kaugusel läänes.

Robinson Crusoe saar on tuntud selle poolest, et sinna sattus 18. sajandil šotlasest meremees Alexander Selkirk, kellega juhtunu jäädvustas kirjanik Daniel Dafoe seiklusjutus «Robinson Crusoe».

19. sajandi raamatuillustratsioon Robinson Crusoe'st
19. sajandi raamatuillustratsioon Robinson Crusoe'st Foto: akg-images /Scanpix

Kõige aktiivsemalt on 18. sajandi aaret, mille väärtus olevat 10 miljardit dollarit, otsinud Hollani-USA tekstiiliärimees ja harrastusajaloolane Bernard Keiser.

Ibanezi sõnul plaanib Keiser tuua rahvusparki buldooserid ja teised masinad, mille abil vara otsida, kuid see kahjustab 85-aastase rahvuspargi keskkonda, haruldast vulkaanilist maastikku.

Ibanez lisas, et parke kaitsvas seaduses on kirjas, et seal ei tohi pinnast ega kivimeid lõhkuda ega kaevandada. Samas selle aasta alguses andis Tšiili valitsus Keiserile loa seal aaret otsida.

«Keiser ja veel mitmed teised on otsinud seda aaret üle 20 aasta ja ikka ei ole seda leidnud. Ei ole ühtegi märki, mis näitaksid, et nüüdne väljakaevamine midagi pinnale tooks. Selle kaevamisega võidakse tekitada tagasipöördumatu keskkonnakahju. Ei ole midagi, mis seda kaevamist õigustaks,» sõnas tšiillane.

Ärimees Keiser ega ta advokaat ei ole Ibanezi kaevamisekeelu nõuet kommenteerinud.

Tšiili metsandusameti teatel esitas Keiser neile palve teha Robinson Crusoe saarel väljakaevamisi alal, mille suurus on 20 korda 20 meetrit. Talle anti luba, kuna nii väiksel alal kaevamisega ei rikuta Tšiili keskkonnakaitse seadust.

Tšiili pärandiminister Felipe Ward sõnas, et ta toetab metsandusameti otsust lubada Keiseril teha väljakaevamisi.

«Seni ei ole mitte keegi olnud otsingute suhtes kriitiline ega nõudnud ka nende keelamist, Diego Ibanez on esimene. Seda aaret on otsitud 20 aastat ning kaevamisi lubatakse, kuna need peaksid kas kinnitama või lükkama aarde olemasolu ümber,» selgitas Ward.

633 elanikuga Robinson Crusoe saar (Isla Robinsón Crusoe) on Vaikses ookeanis asuva Juan Fernandeze’i saarestiku suurim saar.  

Vulkaanilise tekkega saarestikku kuuluvad veel Alejandro Selkirki ja Santa Clara saar.

Lähistroopilises kliimas asuva Robinson Crusoe saare suurus on 93 ruutkilomeetrit.

Saare avastas 1574 Hispaania kapten Juan Fernadez, kes oli ühtlasi esimene, kes saarel maabus. Tema nime kannab kogu saarestik.

Saar kannab Robinson Crusoe nime sellepärast, et 1704. aastal sattus sinna šotlane Alexander Selkirk, olles seal üksinduses 4 aastat ja 4 kuud.

Kirjanik Daniel Defoe kirjutas Selkirki seikluse põhjal romaani «Robinson Crusoe».

19. sajandi raamatuillustratsioon Robinson Crusoe'st
19. sajandi raamatuillustratsioon Robinson Crusoe'st Foto: Rights Managed / Mary Evans Picture Library/Scanpix

Tšiili valitsus andis selle teose järgi saarele nime alles 1966. aastal, varem kandis saar nime Mas a Tierra (maale kõige lähem saar).

Saare lähedal uppus Esimese maailmasõja ajal saksa ristleja SMS Dresden, mille vrakk on seni sealsetes vetes.

2010. aasta Tšiili maavärin tekitas saarel 5 meetri kõrguse tsunami, milles hukkus 5 inimest. Tsunami hävitas suure osa külast.

Tšiilile kuuluv Robinson Crusoe saar
Tšiilile kuuluv Robinson Crusoe saar Foto: ANA FERNANDEZ / AFP/Scanpix
Tagasi üles