Vaata Estonia mälestusmärgi autori leidlikke töid

«Katkenud liin» Tallinnas Suure Rannavärava bastionil. 1996, autorid Villu Jaanisoo ja Jorma Mukala. Foto: Raigo Pajula

Eestist pärit skulptor Villu Jaanisoo (s 1963), kes elab ja töötab Soomes, kus ametis Helsingi Ülikooli professorina ja skulptuuriosakonna juhatajana, on tuntud kui mitme eriilmelise monumentaalskulptuuri looja.

Villu Jaanisoo üheks tuntumaks tööks Eestis on koos Jorma Mukalaga valminud minimalistlik mälestusmärk «Katkenud liin» (1996), mis püstitatud Tallinnas Suure Rannavärava bastionile, mälestamaks parvlaeval «Estonia» traagiliselt hukkunuid. Jaanisoo on veel loonud Villem Reimanile pühendatud mälestussamba Kolga-Jaani (1989) ja Jakob Hurda mälestussamba Otepääle (1990).

Jaanisoo loomingu oluliseks osaks on avalikku ruumi loodud pilkupüüdvad, vaimukad ja leidlikud teosed, mis muudavad tavavaataja arusaamu skulptuurikunstist ja selle võimalustest.

KUMU-s on eksponeeritud skulptori autorehvidest loodud «Tugitool» (2001). Samas tehnikas on valminud ka teosed «Tugitool 2» (2001) ja «Diivan» (2002), «Kummipart» (2003) ning «Buddha» (2006).

2018. aasta alguses hävis põlengus skulptori Helsingi Viiki linnaossa 2010. aastal loodud viie meetri kõrgune autorehvidest kummigorilla, ametliku nimega «Kõik on võimalik». 

Elu24 uuris Villu Jaanisoolt, miks ta on paljude tööde puhul kasutanud materjalina just autorehve?

«Hakkasin autorehve kasutama, sest need ei maksa midagi ja mulle meeldis nende struktuur - see pind, mis nendest jääb. Kummide kasutamine skulptuuris on raske, see võtab aega ja jõudu, sest soovitud vormide saavutamine ei ole kerge,» vastas Jaanisoo. «Lõppude lõpuks need ei tule ka tasuta - kumme tuleb tuua, säilitada ja töödelda, see on suhteliselt tüütu protsess. Hea on see, et kumm on materjalina ilmastikukindel ja läheb ajaga järjest ilusamaks.»

Skulptor lisas, et oluline ka taaskasutamise idee, autorehvid on ühe elu juba ära elanud ja nüüd tuleb järgmine. 

«See pole siiski minu jaoks esmane põhjus neid kasutada. Tähtis on ka see, et kõikidel inimestel maailmas on selle materjaliga mingi isiklik seos,» ütles Jaanisoo.

Jaanisoo tunnistas, et on mitu korda otsustanud, et enam autorehvidest töid ei tee, sest see käib üle jõu, aga inimeste huvi kummitööde vastu on suur.

Kas sinu skulptuurid kannavad ka peidetud sõnumit? Näiteks töö «Paradiisisaar»?

«Selle töö asukoht esindab kõike muud kui paradiisi - küla risttee, kus on kaks supermarketit, üks baar ja juuksur. Lähedal asub ka tehas, kus suurem osa külaelanikest tööl käib. "Paradiisisaar" mõjub seal nagu miraaž millestki kergest ja kaugest,» selgitas Jaanisoo.