Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kuidas on korrektne, kas tuleb öelda: «Tere hommikust!» või «Tere hommikut!»?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Scanpix / PantherMedia

Haridusministeerium on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks ja selle raames käsitleme raadio Elmar hommikuprogrammis igal nädalal teemasid, mis aitavad meil veelgi rohkem kasutada korrektset emakeelt.

Tihti märkame endi ümber, et kõne- ja kirjakeeles kasutatakse hommikutervituste üleandmiseks kahte sarnast ja väga tavapärast väljendit, nende hulgas vastavalt «Tere hommikust!» ja «Tere hommikut!». Loomulikult on alati kõige olulisem see, et lausuja ise rõõmsameelne ja soov oleks siiras, kuid tordile paneb kirsi peale see, kui öeldu on sooritatud ka korrektses emakeeles.

Sel nädalal rääkis raadio Elmar hommikuprogrammis Eesti Keele Instituudi vanemterminoloog Katre Kasemets. Naine selgitas saates, millist versiooni hommikutervitustest tuleks eelistada, et see oleks kooskõlas eesti keele reeglitega.

«Tegelikult on nii, et suuliselt ja argikeeles ma võin teile öelda ka «Tere hommikut!». Kuid kirjakeeles on korrektne vorm «Tere hommikust!». See on ilusti Eesti õigekeelsussõnaraamatus artikli «hommik» juures ka ära märgitud, kuidas õige kasutus võiks siis olla, vastavalt sellele, kas te kirjutate või räägite suuliselt,» lausus Kasemets.

Ta lisas, et sõna «hommikust» tuleb varasemast pikemast väljendist, milleks on «Tere hommikust aega!». Kasemetsa sõnul on see väljend aga ajapikku lühenenud ja kirjakeeles seetõttu ongi täna õige öelda «Tere hommikust!». Samamoodi on õige öelda ka «Tere päevast!», «Tere pärastlõunast!» ja «Tere õhtust!». 

«Argikeeles võite öelda küll ka «Tere päeva!», «Tere pärastlõuna!» ja «Tere õhtut!». Kuid kirjudes on korrektne kasutada vastavalt: «Tere hommikust!», «Tere päevast!», «Tere pärastlõunast!» ja «Tere õhtust!»,» sõnas Eesti Keele Instituudi vanemterminoloog Katre Kasemets.

Kuula intervjuud SIIT:

Tagasi üles