:format(webp)/nginx/o/2019/09/25/12592185t1hf21d.jpg)
Venemaa geograafiaühingu teatel uputas morsk Franz Josephi maa juures mereväe polaaruurimispaadi, mille pardal olid teadlased ja ajakirjanikud.
Video: morsk uputas Vene mereväe polaaruurimispaadi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunudnädalases intsidendis keegi elu ei kaotanud, kõik pardal olnud pääsesid maale ja mitte ükski morsk vigastada ei saanud, teatab msn.com.
Teadlased ja ajakirjanikud olid suurel laeval, kust nad viidi saarele paatidega. Nende eesmärk oli tutvuda sealsete liustike olukorraga ja uurida loomi.
Morsk ründas ühte paati, kui see oli sõitmas laeva juurest saarele, tekitades paadikeresse augu. Kannatada saanud paadis olnud pandi teise paati ja nad pääsesid.
Teadlaste sõnul oli tegemist emase morsaga, kes tõenäoliselt kartis, et inimeste tõttu on ta pojad ohus. Pärast paadi uputamist morsk lahkus.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/25/12592189t1h8ed0.jpg)
Morsad on ka varem polaarteadlaste paate ja laevu rünnanud. Eriti ohtlikud on noored karjades elavad isased, kes kohe ründavad, kui mõni veesõiduk nende elupiirkonda satub.
Morskade kihvad on väga tugevad, olles võimelised augu tekitama nii inuittide nahast paati kui tänapäevasesse kergmaterjalist paati.
Polaaruurijad on tavaliselt hästi varustatud ja selle tõttu ei ole ohtu, et nad jäävad mõne looma meelevalda.
Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.
Liik jagatakse omakorda kolmeks alamliigiks: Atlandi morsk (O. r. rosmarus), Vaikse ookeani morsk (O. r. divergens) ja Laptevi morsk (O. r. laptevi).
:format(webp)/nginx/o/2019/09/25/12592188t1hfeca.jpg)
Franz Josephi maa on saarestik Põhja-Jäämeres, selle pindala on 16 100 ruutkilomeetrit.
Tegemist on kaljusaartest koosneva saarestikuga, mis enamjaolt on kaetud liustikega.
Loomadest elavad seal jääkaru, polaarrebane, morsk, habehüljes, Grööni hüljes jt.
Saartel valitseb arktiline kliima, aasta keskmine õhutemperatuur on –1,2...+1,6° C. Jaanuaris võivad õhutemperatuurid langeda alla –50° C.
Saarestik kuulub Venemaale, olles halduslikult Arhangelski oblasti Primorski rajooni koosseisus ja seal puuduvad püsielanikud.
Franz Josephi maa avastati Austria-Ungari Põhjapooluse-ekspeditsiooni käigus 30. augustil 1873. Ekspeditsiooni juhid Julius von Payer ja Karl Weyprecht andsid saarestikule nime Austria-Ungari keisri Franz Joseph I järgi.
Saarestik pole kunagi kuulunud Austriale, Ungarile ega Austria-Ungarile.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/25/12592219t1h1ef2.jpg)