FOTO: Tegijad.ee

„Muidugi saan ma poes ja mujal ka suheldud ja loomulikult olen ma eestlane ja tunnen ennast siin kultuuris hästi, aga väiksemas kurtide maailmas tunnen ma ennast veel paremini,“ sõnab kampaania „Ava meeli“ kõneisik, vabakutseline disainer ja ERR-i viipekeelse „Aktuaalse kaamera“ ankur Triin Jõeveer.

Kurtide kogukonnas on Triin tuntud inimene, ta on viipekeelse „Aktuaalse kaamera“ saatejuht ja aeg-ajalt tuntakse teda tänaval ära.

„Töö meeldib mulle, olen sellega harjunud, kõik teavad, mida tegema peab ja isegi väike rutiin on tekkinud. Seda tõesti juhtub, et inimesed tulevad ligi ja ütlevad, et on mind näinud. Huvitav on see, et ka kuuljad lapsed teavad mind. ETV2-s, kus viipekeelsed uudised eetris on, on ka lastesaated ja tundub, et lapsed on pärast multikaid tihti jäänud ka uudiseid vaatama. Usun, et see kindlasti avardab nende maailmapilti ka,“ selgitab ta.

Triin on kurdina sündinud. Kui tema ema šokist üle sai, hakkas ta lapsega suhtlemiseks kohe viipekeelt õppima, aga see oli pigem „kodune viipekeel“. Tüdruk pandi kohe ka lasteaeda ja kooli, kus ta juba ise viipekeelega kokku puutus ja selle täpsemalt ära õppis.

Kuuldeaparaat muusika kuulamiseks

Triin meenutab naljatamisi oma lapsepõlve ilma sotsiaalmeedia ja internetita. Kaasaegsed suhtlemiskeskkonnad ja tehnilised vidinad on elu palju lihtsamaks teinud – nüüd saab mugavalt suhelda kurtidega üle terve maailma.

Kui Triin noorem oli, siis käis ta palju tantsimas ja ennast muusika rütmis liigutada meeldib talle siiamaani. „Ma tunnen kehaga rütmi ja vibratsiooni, mõnikord ma kasutan selleks ka kuuldeaparaati, näiteks ööklubis. Igapäevaselt pole mulle seda lisavidinat vaja, see segab mind, kui kogu aeg on mingi müra kõrvas, mul hakkab pea valutama ja see pole mulle lapsest saati meeldinud. Nii, et kuuldeaparaati kasutan vaid muusika kuulamiseks. Olen vahest käinud kontsertidel koos tõlgiga – siis saan sõnadest ka aru ja nii on eriti huvitav.“ Põhiliselt tajub ta rütmi, kas see on aeglane või kiire, kõrge või madala tämbriga muusika; kas see rahustab või pigem muudab närviliseks.

Triin Jõeveer

FOTO: Erakogu

Triin on lõpetanud kunstiakadeemias graafilise disaini eriala, aga see pole olnud tema esimene erialavalik. Alguses õppis ta Tallinna Ülikoolis klassiõpetajaks – seal oli ta täisajaga õppes ja kõikides loengutes oli tõlk kaasas. EKA õhtuses õppes sai ta riigilt tõlketeenuse ostmiseks stipendiumi, pidi arvestama, kui palju sellest jätkub, ja valima, millistesse loengutesse ta tõlgi saab kaasa võtta.

„Praegu on see maht veel väiksemaks läinud ja kurtidel on veel raskem õppida. Ligipääsetavus ongi see põhiline probleem kurtide jaoks, tõlke peab pikalt ette tellima ja seega tuleb oma elu väga planeerida. Kui kurt inimene näiteks vaatab tööpakkumisi, siis oleks tal tegelikult helistamiseks kohe tõlki vaja, aga selleks ajaks kui ta tõlgi saab, on töökoht juba tihti läinud. See on meie reaalsus – kui tuleb mõte ja tahaks midagi kohe teha, siis tihti ei saa seda teha. Samas kurdid ei soovi sõltuda millestki või kellestki,“ on naine natuke nõutu. 

Soovitused viipekeelse kurdiga suhtlemisel:

  • Kurdiga suheldes vaata silma, et sinu juttu oleks võimalik huultelt lugeda.
  • Ära pelga kontakti, kurdid kasutavad tähelepanu saamiseks puudutusi.
  • Jää iseendaks ja mis peamine – ära satu paanikasse.
  • Kurdid oskavad ise välja pakkuda hea lahenduse suhtluseks.

Tihti arvatakse stereotüüpselt, et kui inimene on kurt, siis las ta kirjutab. Kirjutamine on aga paljude kurtide jaoks keeruline, sest nende jaoks on emakeeleks eesti viipekeel ja eesti keel on võõrkeel. „Kui ma kirjutan, siis ma tunnen, et teen seda võõrkeeles, sellepärast olen kindlam, kui saan tõlgiga suhelda ja silmast silma kohtuda, siis tunnen ennast võrdsena,“ räägib Triin.

Tema elukaaslane on samuti kurt. See, et partneriks valitakse endaga sarnane inimene, on kurtide kogukonnas tavaline. Triin räägib, et on võimalik küll, et koos elavad kurt ja kuulja, aga kogukonnasisesed abielud on siiski sagedasemad või on üks partneritest vähemasti viipekeele tõlk.

Emakeeleks viipekeel, eesti keel võõrkeel

„Kurdiga on mugavam koos elada, sa elad nagu ühes maailmas. Ma olen küll kasvanud kuuljate peres, aga eelistan praegu kindlasti kurtide maailma. Mul on nii parem ja mõnusam elada, kui ma saan viipekeeles suhelda. Muidugi saan ma poes ja mujal ka suheldud ja loomulikult olen ma eestlane ja tunnen ennast siin kultuuris hästi, aga väiksemas kurtide maailmas tunnen ma ennast veel paremini.“

Võiks ju arvata, et elu kurdina tekitab palju masendust, kuid Triin on loomult rõõmsameelne ja positiivne. Üks põhjuseid on kindlasti see, et ta on kurdina juba sündinud ega tea, milline on elu kuuljana.

„Teismeeas kurdiks jäänud tunnevad rohkem seda masendust, sest nad mäletavad kuidas oli kuulda. Minu puhul on see, kuidas ma ennast täna tunnen, väga seotud sellega, kuidas ema mind kasvatas. Mul ema ja vend hästi toetavad ja toetav on olnud ka terve suguvõsa – see on andnud mulle positiivse eluhoiaku. Mul on sõpru, kellega suhelda – see aitab olla ja elada. Eestis on kurtide kogukond nii väike, et me tunneme peaaegu kõiki. Kui mitte rohkem, siis vähemalt nägupidi.“

Triin arvab, et kurt olemises pole midagi erilist. Ta on küll harjunud, et kuuljate hulgas tekib pigem ehmatav reaktsioon „appike, ta on kurt!“ ning kõige tavalisem on see, et tekib suhtlemiskramp ja ei osata midagi teha. „Mina ütlen, et vaatamata selelle, et me ei kuule, oleme ikka inimesed. Ma pigem ootaksin sellist suhtumist, et ahah, sa oled kurt, normaalne – okei, vaatame, mida annab teha!“

Triinu nõuanded: mida teha siis, kui kurdiga kokku saad ega tea täpselt, kuidas ennast mõistetavaks teha?

Õnneks on nutitelefonid ja saab seal kirjutada – nii, et selles mõttes on lihtsam. Aga on ka kurte, kes räägivad väga hästi ja kuulja arvab automaatselt, et tema vastas olev inimene on samuti kuulja ning oletab, et ei pea enam jälgima, kuidas suhelda.

Reegel on see, et kurt peab nägema suud ja seega ei ole hea rääkida näiteks selg tema poole. See, et keegi oskab väga hästi rääkida, ei pruugi tähendada, et ta kuuleb.

Kui kuulja saab kurdiga kokku, siis pole mõtet mõelda kõikidele reeglitele, lase ennast lihtsalt vabaks ja unusta ära et ma kurt olen, ole lihtsalt inimene, pole olemas reegleid, kuidas suhelda ja igast olukorrast leidub väljapääs. Kurt on tavaliselt ise nutikas ja pakub välja, kuidas teineteisest aru saada!

Sotsiaalministeeriumi kampaania „Ava meeli“ julgustab meelepuude asemel märkama igaühe võimeid ning oskusi. Kampaanias jagavad nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega inimesed avameelselt oma kogemusi ning praktilisi nõuandeid töö- ja igapäevaelust.

Vaata lisa tegijad.ee