Prantsuse võimud teatasid, et nad ei kavatse vene gerontoloogiateadlaste uuringust ja kahtlustest hoolimata muuta maailmas ametlikel andmetel kõige vanemaks elanud Jeanne Calment’ kohta käivat infot ja dokumente.
Video: prantsuse teadlased tegid uuringu tõestamaks, et Jeanne Calment’ on kõige kauem elanud inimene
Venelaste andmetel suri Calment’ juba 1934. aastal, mitte 1997. aastal, nagu prantslastele teada on. Prantsuse teadlased tegid hiljuti oma uuringu ja nende sõnul saavad nad tõendada, et Calment’ suri 122-aastasena, olles maailmas kõige kauem elanud inimene, teatab afp.com.
Dokumentide järgi 21. veebruaril 1875 sündinud Jeanne Calment’ suri 4. augustil 1997, olles siis 122 aastat ja 165 päeva vana.
Ei enne ega pärast Calment’d ei ole andmeid ühegi inimese kohta, kes oleks 120-aastaseks ja vanemaks elanud.
Teine kõige kauem elanud inimene oli ameeriklanna Sarah Knauss, kes suri 119-aastasena. Ta sündis 24. septembril 1880 ja suri 30. detsembril 1999.
Kuna Calment’ vanus on kahtluse all, siis võib Knauss olla kõige kauem elanud inimene, kuna tema andmed on dokumentaalselt tõestatud.
Jeanne Calment’st sai Prantsusmaal kuulsus 1990. aastatel kui mitmed väljaanded kirjutasid tema pikaealisusest.
Ta andis mitmeid intervjuusid, kus selgitas, mis aitas tal nii kaua elada.
«Olen juba küllalt kaua elanud, et oodata surma, kuid enne seda tahan oma pika elu kogemust teistega jagada. Selle tõttu on ajakirjanikud minu juurde oodatud,» sõnas prantslanna, kui tähistas oma 120. sünnipäeva.
Pere teatel nautis Calment’ elu, ta suitsetas, jõi iga päev portveini ja sõi sageli šokolaadi. Samuti oli tal terav keel ja ta armastas olla irooniline.
Möödunud aastal esitasid venelastest gerontoloogiateadlased Nikolai Zak ja Valeri Novosjolov andmed, mis nende sõnul näitavad, et Calment’ suri 1934. aastal.
Prantsuse arhiivis olevate dokumentide andmetel suri tütar Yvonne 1934. Venelased on seisukohal, et tegelikult suri siis 59-aastane Jeanne Calment’.
Venelased lisasid, et pärast Calment’ surma võttis ema identiteedi üle ta tütar Yvonne Billot-Calment’. Ta tegi ka seda põhjusel, et ei peaks ema surma järgselt vara pärides riigile pärandimaksu maksma.
Venelased viitasid ka naiste erinevale välimusele, kaasa arvatud näokujule. Vene uurijate andmetel suri emaks kehastunud tütar 1997, olles siis 99-aastane.
Venelaste uuring tekitas skandaali, mille tõttu nõuti Jeanne Calment’ eemaldamist maailmas kõige kauem elanud inimeste nimekirjast ja ka Guinnessi rekordite raamatust.
Prantsuse võimude ja teadlaste sõnul tegid nad Calment’ pikaaealisuse kinnitamiseks uue uuringu, mis näitas, et see prantslanna tõesti elas 122-aastaseks.
Venelaste materjali peavad nad vandenõuks, milles puuduvad faktid või need faktid on moonutatud.
Prantsuse gerontoloogiauurijate meeskonda kuulus ka Jean-Marie Robine, kes intervjueeris Jeanne Calment’d 1990. aastatel mitu korda.
«See eakas naine ei näinud välja, et ta oleks pettur. Samuti ei olnud ta jutus midagi sellist, mis oleks tema suhtes kahtlusi tekitanud. Päris kindlasti ei saa me rääkida, et tütar võttis ema identiteedi,» teatas Robine.
Prantslaste raportis lükatakse ümber väited, et ema Jeanne Calment’ suri 1934. Siis suri 36-aastane tütar Yvonne, kelle matust kajastas kohalik meedia. Matusel ja peiedel oli sadu inimesi, kes mälestasid Yvonne’i ja ajalehes ilmus talle 10 erinevalt inimeselt järelehüüe.
Raporti kohaselt kahtlustati Calment’ identiteedivargust juba 1995, kuid siis lükati kahtlus ümber.
Prantsuse gerontoloogiateadlaste arvates on 120-aastaseks ja vanemaks elamine täiesti võimalik, eriti veel 21. sajandil, mil inimesed on ka pensionieas aktiivsed ja selle tõttu elavad kauem.
Ülemaailmse statistika kohaselt on 100-aastaseks ja vanemaks elanud rohkem kui 10 miljonit inimest.
Jeanne Calment’ kodukoha Tarasconi prokuröriamet keeldus pärast prantsuse gerontoloogiateadlaste raportit Calment’ sünni- ja surmatunnistust muutmast.
Vene teadlane Zak kommenteeris prantslaste uut Calment’ vanust käsitlevat uuringut, nimetades seda nõrgaks.