Video: Marsi põhjapooluse fotol on näha valget «sulašokolaadi»

Marsi põhjapoolus NASA fotol Foto: HO / REUTERS/Scanpix

Euroopa kosmoseagentuuri ESA ja Venemaa kosmoseagentuuri Roskosmos koostöös Marssi uurima saadetud sond ExoMars Trace Gas Orbiter tegi 25. mail 2019 selle planeedi põhjapoolusest fotod, mis jätavad mulje, et sealne pind oleks nagu kaetud sulanud valge šokolaadiga.

Fotol on tegelikult jääga kaetud liivadüünid, mis tekivad Marsil umbes samamoodi nagu Maal, tuule mõjul, teatab newsweek.com.

Planeet Marss Foto: NASA / SWNS /Scanpix

Maanduri fotol on näha koorevalget pinda, millel on mustad laigud. Astronoomide sõnul oleks nagu valgele šokolaadile riputatud tumeda šokolaadi tükke.

Marsi polaaraladel tekib selline «sulašokolaadi» pind varakevadel.

Teadlased selgitasid, et talvel on Marsi poolused kaetud külmunud süsinikdioksiidiga, mis muutub kevade saabudes jääst gaasiks, kui päike seda sulatama hakkab.

«Düüniväljadel toimub kevadine sulamine alt üles, mille tõttu gaas jääb jää ja liiva vahele. Jää purunemisel hakkab eralduma gaasi, mis kannab endaga liiva, moodustades pildil täheldatud tumedad laigud ja triibud,» teatasid ESA esindajad.

Kahe kosmoseagentuuri teadlased uurivad Marsi düüne, et saada paremini aru, kuidas sellel planeedil setted liiguvad.

Marsil on liivadüüne, mis on poolkuu või U-kujulised. Selliseid düüne leidub ka Maal. Need tekivad, kui tugevad tuuled puhuvad vaid ühest suunast. Nende tekkimiseks peab olema sile pinnas ja küllaldaselt liiva.

Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosesond ExoMars Trace Gas startis Marsile 14. märtsil 2016 ja saabus Marsi orbiidile 19. oktoobril 2016.

6. oktoobril eraldus sondist maandur Schiaparelli, mis sisenes 19. oktoobril 2016 Marsi atmosfääri.

Euroopa kosmoseagentuuri ESA arvutijoonistus sondist ExoMars Trace Gas Orbiter (paremal) ja temast eraldunud Schiaparelli maandurist (keskel). Marss on vasakul Foto: / AP/Scanpix

Vana-Rooma sõjajumala järgi nime saanud Marss on Päikesest neljas planeet, olles samas meie süsteemi üks väiksemaid planeete. Seda planeeti hüütakse ka punaseks planeediks, kuna ta pind on raud(III)oksiidist.

Marss on Maa-tüüpi planeet, millel on õhuke atmosfäär ja pinnavormid, mis meenutavad Kuu kraatreid ning Maal esinevaid orgusid, kõrbeid ja polaaraalasid.

Pilti vaata siit.