Aga miks öeldakse, et «sööge palju küüslauku»?

Foto: Kamilla Selina Lepik / Scanpix

Raadio Elmar hommikuprogrammi rubriigis «Aga miks?» oli juttu küüslaugust. Stuudiosse tuli mees, kes on ise maheküüslaugu kasvataja. Arutleti selle maitsetaime kasulikkuse ja kasutusvõimaluste üle ja küsiti küsimus: «miks küüslauku üldse süüa?»

Raadio Elmar hommikuprogrammis käis Allar Kade, kes on Lõuna-Eesti küüslaugu kasvataja. Mees on kirjutanud Eesti Maaülikoolis magistritöö teemal «Küüslaugu biokeemiast ja kasvatamisest». 

«Küüslauk on olnud juba iidsetest aegadest suurte raviomadustega maitsetaim. Juba üle viie tuhande aasta tagasi kasutati küüslauku nii meditsiinis, kui ka toitude valmistamisel. On infot, et ka püramiidide ehitajatele söödeti küüslauku, et nad oleksid terved ja tugevad. Samamoodi on leitud ka vaaraode varakambritest küüslauku. Lähiajaloost võib välja tuua esimese ja teise maailmasõja perioodi, mil seda taime kasutati antiseptikuna. Seega, kui ajalukku vaadata, siis juba mõtlen, et miks mitte seda siis süüa ja kasutada,» rääkis küüslaugu kasvataja Allar Kade.

Küüslaugu kasvataja tõdes, et selle tõhusa maitsetaime toime on pigem preventiivne. Kuid ta lisas, et kui küüslauku hakata sööma ka juba haiguse ajal, on tal siiski üksjagu võimet, et haiguse edasikulgu peatada. Kade hinnangul on küüslaugul raviv toime täiesti olemas.  

Küüslauk on meile teada oma spetsiifilise maitse ja lõhna poolest, mis pole paljudele sugugi meeltmööda. «Küüslauk on huvitav taim. Piltlikult öeldes koosneb ta kahest komponendist, üks neist on aminohape alliin ja teine on kõrval ensüüm allinaas. Kui küüslauku purustada või katki lõigata, siis need ained omavahel ühinevad ja tekib ühend allitsiin. See viimane ongi küüslaugule omase lõhna ja maitse andja. Kui ta tervena seisab teil kapi peal, siis temaga ei juhtu midagi, lõhn on tagasihoidlikum. Muljumisel või purustamisel tekib aga vänge ja hästi tervislik väävliühendeid sisaldav aine,» rääkis mees.

Mees mainis, kas küüslauku on võimalik süüa ka nii, et selle lõhn ei häiriks hiljem kõrval viibijaid. «On erinevaid meetodeid, kasutatakse piima ja vett, kuid sisuliselt see suurt küüslaugu lõhna ära ei võta. Selle lõhnaga tuleb lihtsalt harjuda ja seda tuleb aktsepteerida. Mulle isiklikult on see täiesti mõnus lõhn,» rääkis küüslaugu kastavata.

Taime kasvataja rääkis ka tänavusest saagist. «Aasta on olnud täitsa hea. Saagid on ilusad, kuid turustamise pool on natuke keerulisem. Kui on hea aasta, on ka turul palju pakkujaid. Kui on väärt kaup, siis pole suurt probleemi sellest lahtisaamisega,» rääkis ta.

Mees jagas ka nippe, kuidas aru saada, kas tegemist on Hiina või Eesti küüslauguga. «Eesti küüslauk on tihti lillaka tooniga ja küüned on suured. Kaubanduskettides olevad Hiina ja Prantsusmaa küüslaugud on väga pisikeste küüntega. Selgelt on erinevus näha. Tasuks mõelda sellele, kuidas küüslauk on kasvatatud. Palju kasutatakse igasuguseid taimekaitse vahendeid. Kui sa tead kohalikku tuttavat, kes neid vahendeid ei kasuta, on kõige mõistlikum tema käest küüslauke osta. Üldjuhul ma soovitangi osta kohalike Eesti kasvatajate käest, valdav enamus kasvatab oma taimi ökoloogiliselt ja puhtalt,» sõnas Allar Kade.

Küüslaugukasvataja Allar Kade raadio Elmar stuudios Foto: Raadio Elmar