Alender kirjutab blogis: «Olen tänulik, et see juhtus, ja ei tahaks minna tagasi eelnevasse aega. Mõistan enam-vähem, miks elasin seni nii ja miks nüüd sooviksin elada pigem nii ja naa.»
Ta lisab: «Lühidalt võtab muutuse kokku kujund, et viimased 20 aastat olen olnud justkui innukaks reisijaks kiirelt tuhiseva rongi peal, edaspidi sooviksin pigem vändata jalgrattaga, olla ise lenksu taga, valida suunda ja tempot, vahepeal maha tulla ja jalutada, kogeda vahetult ümbritsevat. Muuhulgas tähendas läbipõlemine minu jaoks leppimist sellega, et ka mina jään vahel haigeks, väsin ja vajan abi.»
Elu24 küsis Alenderilt, kas ta on läbipõlemist ka varem kogenud ja kas see on seotud tööga. «Ei ole varem läbipõlemist kogenud. See väljendus eelkõige tööalaselt, samas mustrite juured asuvad meil kõigil pigem lapsepõlves ja käitumine neist lähtuvalt väljendub ühel või teisel moel nii tööl kui ka kodus,» vastas Alender.