Pildid ja video: nalja-Nobelid said munandite temperatuuri-, vombatite kaka- ja laste süljeuuring

Ameerika Ühendriikides Massachusettsis asuvas Harvardi ülikoolis on juba ligi 30 aastat jagatud nalja-Nobeleid, sellel aastal toimunud auhinnatseremoonia oli järjekorras 29. 

Sellel aastal said Ig Nobeli auhinna näiteks munandite temperatuuri-, vombatite kaka-, laste sülje- ja veel mitmed teised muigamapanevad uuringud, teatavad improbable.com ja theguardian.com.

Kas tead, et prantsuse postiljonide vasaku munandi temperatuur on kõrgem kui parema munandi oma? Enamik inimesi seda ei tea, kuid Toulouse’i ülikooli arstiteadlased Roger Mieusset ja Bourras Bengoudifa teavad, kuna nad uurisid kas meeste mõlema munandi temperatuur on ühesugune, saades nüüd anatoomia nalja-Nobeli.

Teadlased lasid kleepida katsealustel oma munanditele kleebitavad termomeetrid.  Mieusset ja Bengoudifa leidsid, et katsealuste vasak munand oli soojem kui parem, kuid vaid sel ajal kui meestel olid riided seljas. Kui nad olid alasti, siis olid mõlemad munandid sama temperatuuriga.

Nad tegid võrdleva uuringu ka bussijuhtidega ja saadi sama tulemus. 

Kuna selles uuringus ei uuritud viljakust, siis jäi tulemus niiöelda lahtiseks. 

Alasti mees. Pilt on illustreeriv

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Ig Nobeli füüsikaauhinna said USA, Taiwani, Austraalia, Uus-Meremaa, Rootsi ja Briti teadlased, kes uurisid miks ja kuidas on vombatite väljaheited kuubikujulised. Leiti, et loomad vormivad need kuubikujuliseks, kuna nende abil märgistavad nad oma territooriumi.

Selles meeskonnas olid ka Taiwani teadlased Patricia Yang ja David Hu, kes said ka 2015 nalja-Nobeli uurides loomade urineerimist. Nad leidsid, et peaaegu kõigil imetajatel kulub põie tühjendamiseks keskmiselt 21 sekundit, pluss/miinus 13 sekundit.

David Hu ja Patricia Yang said 2019 Ig Nobeli auhinna vombatite väljaheidete uurimise eest

FOTO: Elise Amendola / AP/Scanpix

Ig Nobeli keemiaauhinna said jaapanlased eestotsas Shigeru Watanabega, kes uurisid, kui palju toodab päevas sülge viieaastane laps. Tulemuseks oli, et selles vanuses lapsed toodavad päevas pool liitrit sülge.

Jaapani teadlane Shigeru Watanabe pidamas nalja-Nobeli tänukõne, teda katkestas Miss Sweetie Poo Emily Yue-Lin Chen

FOTO: BRIAN SNYDER / REUTERS

Iraani teadlane Iman Farahbakhsh sai inseneri nalja-Nobeli mähkmevahetamise masina eest. Ta võttis USAs sellele patendi.

Meditsiini Ig Nobel läks Itaalia ja Hollandi teadlastele. Nad tegid uuringu, kuidas pitsa söömine aitab erinevaid haigusi ennetada ja lükkab surma edasi, kuid see pitsa peab olema valmistatud kohalikest ainetest Itaalias. Seda uuringut juhtis itaallane Silvano Gallus.

Pitsasöömise kasulikkust uurinud itaalia teadlane Silvano Gallus sai meditsiini Ig Nobeli auhinna

FOTO: Elise Amendola / AP/Scanpix

Meditsiinihariduse nalja-Nobeli said USA teadlased Karen Pryor ja Theresa McKeon, kes uurisid, kuidas kirurgiaüliõpilastele saaks koertekoolituses kasutatavate helide abil õpetada ortopeediliste operatsioonide tegemist.

Nalja-Nobel bioloogias läks Singapuri, Hiina, Austraalia, Poola, USA ja Bulgaaria teadlastemeeskonnale, kelle uuringu kohaselt käituvad magnetiseeritud prussakad elusolevana ja surnuna erinevalt.

Nalja-Nobeli majandusauhinna sai teadlastemeeskond, kuhu kuulusid uurijad Türgist, Hollandist ja Saksamaalt. Hollandlase Andreas Vossi juhtimisel uurisid nad, millise riigi paberrahaga kanduvad kõige paremini edasi ohtlikud bakterid. Selleks rahaks osutus Rumeenia leu.

Hollandlased Andreas Voss (vasakul) ja ta poeg Timothy Voss said 2019 IG Nobeli majanduspreemia paberrahadel olevate bakterite uurimise eest

FOTO: BRIAN SNYDER / REUTERS

Ig Nobeli rahuauhinna omanikeks said Briti, Saudi Araabia, Singapuri ja USA teadlased, kes uurisid sügeluse kratsimise nauditavust nii psühhofüüsilisest kui naha topograafilisest aspektist. Kõige nauditavam oli sügada pahkluid, sellel järgnes selg ja käsivars.

«Inimesi ajab sügelemisest rääkimine naerma, kuid krooniline sügelemine on tüütav. Inimesed, kellel on krooniline sügelemine, võivad end verele kratsida, kuna valu on siis nauditavam kui sügelemine,» selgitasid uurijad.

Nalja-Nobeli psühholoogiaauhinna võttis vastu saksa teadlane Fritz Strack, kes leidis, et kui panna pliiats suhu ja naeratada, mis peaks õnnelikuks tegema, siis tegelikult see nii ei ole.

Sakslane Fritz Strack sai 2019 psühholoogia nalja-Nobeli

FOTO: BRIAN SNYDER / REUTERS/Scanpix

Nii nagu õigete Nobeli preemiate saajad peavad tänukõne, teevad seda ka Ig Nobelite omanikud. Kõne kestus on 1 minut ja kui aeg läbi, hüüab 8-aastane laps Miss Sweetie Poo «Palun lõpeta, see on igav».

Sellel aastal oli Miss Sweetie Pooks Emily Yue-Lin Chen.

Auhinna saanutele anti kohvitopsikujuline auhind ja 10 miljardit Zimbabwe dollarit, mille väärtus on praktiliselt null.

Ig Nobel on saanud oma nimetuse inglise keelsest sõnast «ignoble», mis tähendab «labane», «vulgaarne», «nurjatu».

Harvardi ülikooli esindajate sõnul võivad need nalja-Nobeli teadusuuringud naerma ajada, kuid hiljem panevad nad mõtlema.

Tagasi üles