Režissöör James Gray pidi oma uusimas linaloos, kosmosefilmis «Tähtede poole» (Ad Astra) peaosatäitja Brad Pitti suurepärase näitlejatöö tõttu tegema kompromisse, mis panevad teadlased ja tähenärijad hambaid krigistama.
«Tähtede poole» režissöör pidi Brad Pitti pisarate pärast füüsikareegleid väänama
Suurem osa Hollywoodi filme ei hooli suuremat sellest, kas ekraanil toimuv allub loodusseadustele või talupojamõistusele, sest oluline on efekt ja elamus. Damien Chazelle'i möödunudaastase kiidetud ja visuaalefektide eest Oscari võitnud «Esimese inimese» kiiluvees aga on latt vähemalt maailmaruumi kujutavates filmides nüüd realistlikkuse mõttes kõrgemale tõstetud.
Gray on lubanud, et «Tähtede poole» saab olema seni kõige realistlikumalt kosmoselendu kujutav film, ent ühe hollywoodilikkuse otsustas lavastaja juba eos üles tunnistada.
Mees rääkis IndieWire'ile antud intervjuus, et võttis teadlikult vastu loodusseadusi eirava otsuse stseenis, kus Brad Pitt filmi ühes võtmestseenis nutab ning otsustas näitleja imetabase tundehetke arvutigraafikast puutumata jätta. Nii voolavad stseenis Pittil pisarad ikka mööda nägu alla, nagu inimesed maa raskusväljas harjunud on, mitte ei muutu üheks suureks hiigelpisaraks, kuigi kosmoses vesisem nutt umbes sedasi välja näeb. Ärge siis pahandage, eks.
Astronaut Roy McBride (Brad Pitt) rändab meie päikesesüsteemi äärealadele, et leida oam kadunud isa ning lahendada müsteerium, mis ähvardab meie planeedi ellujäämist. Filmis teevad kaasa Liv Tyler ning Tommy Lee Jones. Kusjuures, sellest on tänaseks juba 20 aastat, kui Liv Tyleril tuli menufilmis «Armageddon» samuti Maa peal mehi taga nutta: alustuseks oma peigmeest ning seejärel isa (Bruce Willis).
Apollo Kinodes alates 20. septembrist 2019.
Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.