:format(webp)/nginx/o/2019/09/13/12555731t1h3acc.jpg)
Austraalia patoloogid ja kohtuekspertiisi spetsialistid uurisid, kas surnud liigutavad end pärast surma, mil toimuvad lagunemisprotsessid.
Isegi hauas ei saa rahu! Patoloogide sõnul liigutavad surnud end rohkem kui aasta pärast surma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia tafonoomilise eksperimentaaluuringute keskuse uurijate poolt läbiviidud katsed näitasid, et surnud liigutavad end rohkem kui ühe aasta jooksul pärast surma märkimisväärselt, teatab dailymail.co.uk.
Surnutega tehtud katset juhtinud patoloogi Alyson Wilsoni sõnul on surnukehade kohta saadud uus info vajalik nii politseiuurijatele kui patoloogidele, kes teevad politseiga koostööd.
Wilson ja ta kolleegi jälgisid ja jäädvustasid 17 kuu jooksul Sydney lähedases «laibafarmis» kastidesse pandud 70 laipa.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/13/12555727t1hdc16.jpg)
Kaamerad salvestasid surnukehasid ja nendega toimunud protsesse 30-minutiliste intervallide järel.
«Surnud ei saa isegi hauas rahu! Näiteks ühe uuritava käed olid katse alguses keha kõrval, kuid juba mõne aja möödudes olid kehast eemal. Surnute liigutused on seotud lagunemisprotsessiga, kui keha mumifitseerub ja liigesed kuivad,» selgitas patoloog.
Enne inimsurnukehadega tehtud katseid uuris patoloogide meeskond surnud loomade lagunemisprotsesse.
Wilson ja ta kolleegid tegid selle uuringu eesmärgil parandada surmaaja hindamise süsteemi ning uus info peaks aitama politseil surma aega paremini kindlaks teha.
Tafonoomia all tuntakse bioloogilisi ja keskkonnast tingitud muutusi, mis toimuvad surnukehaga pärast surma.