Ulmefilmis «Arrival» läks Amy Adamsi kehastatud tegelane, keeleteadlane Louise Banks kohtuma Maale saabunud tulnukatega.
Uuring: mehed on enam huvitatud kohtumisest tulnukatega kui naised
Selles filmis oli naissoost teadlane kohtumisest huvitatud, kuid hiljutine Oxfordi ülikooli uuring näitas, et naised ei ole maaväliste olenditega kohtumisest nii huvitatud kui mehed, teatab theguardian.com.
Uuringu kohaselt sooviksid tulnukatega kontakti luua ja nendega vestelda vähem kui pooled naistest, kuid seda tahaks teha üle 50 protsenti meestest.
Küsitluses osalenud inimestest 56,3 protsenti teatas, et nad pooldavad maaväliste olenditega kontakti loomist. 39,9 protsenti teatas, et nendega peaks suhtlema ainult teadlased, mitte sõjaväelased või poliitikud.
14 protsenti vastanutest arvas, et nad mitte mingi hinna eest ei võtaks tulnukatega kontakti. 20 protsenti oli kontakti võtmise suhtes kahtleval seisukohal.
11 protsenti pooldas ideed, et tunukatega kontakti võtmise suhtes tuleks läbi viia rahvahääletus.
Uuringuga seotud juriidilise eetika eksperdi Leah Truebloodi sõnul oleks tema jaoks hirmutav suhelda olenditega, kelle kohta ei ole midagi eriti teada.
«Minu silmis on selles uuringus küsitletud inimesed väga julged, sest suur osa neist tahaks teistest päikesesüsteemidest ja galaktikatest saabuntega kontakti luua,» sõnas ekspert.
Ta lisas, et ta kolleeg Peter Hatfield on enam huvitatud maaväliste olenditega tutvumisest kui tema.
Praegu ei ole mitte ühtegi rahvusvahelist seadust või regulatsiooni, kuidas peaks käituma tulnukate Maale saabumisel ja nendega kontakti loomisel.
Rootsis Stockholmis asuva rahvusvahelise astronautikaakadeemia juhiste kohaselt ei tohiks mitte ükski riik ilma teiste riikide konsensuseta tulnukatega kontakteeruda.
Oxfordi ülikooli teadlase Hatfieldi arvates on tõenäosus, et inimkond saab järgmise 100 aasta jooksul maaväliste olenditega kontakti 10 protsenti ning ta soovitas kosmoseorganisatsioonidel ja uurimiskeskustel selleks valmistuda.
Alates komoseajastu algusest on erinevate riikide astronoomid, astrofüüsikud, kosmoloogid ja teised teadlased üritanud teleskoopide ja teiste tehniliste vahendite abil tabada maavälisi signaale ja anda inimkonnast teada.
Näiteks 1977 saatis USA kosmoseagentuur NASA välja sondid Voyager 1 ja Voyager 2, mis kannavad sõnumeid inimkonnalt.
Nende pardal on kullatud vaskplaadid pealkirjaga «The Sounds of Earth», millel on helid- ja pildid, mis selgitavad elu Maal. Plaatidel on tervitused 55 keeles, kuid kuulda on ka äikest, veevulinat, vaalade laulu, inimese südamelööke, naermist, klassikalist, rahva- ja popmuusikat.
Seal on ka 116 joonist ja fotot, millel on toodud meie planeedi asukoht Päikesesüsteemis ning keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia ja anatoomia põhialused.
Voyager 1 sisenes 25. augustil 2012 tähtedevahelisse ruumi. Kuigi Voyager 1 startis mõned nädalad pärast Voyager 2, on ta tänu planeetidelt saadud gravitatsioonikiirendusele Päikesest kaugemal kui ta sõsarsond.
Voyager 1 pikendatud missioon peaks kestma 2025. aastani.
Hatfieldi sõnul on meie Päikesesüsteemist väljapool umbes 4000 planeeti, mis teadlastele huvi pakuvad ja nende seas on umbes 20 Maaga sarnast planeeti.
«Tahame teada, kas neil meie planeedi sarnastel planeetidel võib elu olla. Maailma erinevates paikades on palju teleskoope, mille abil loodetakse saada mingi bioloogiline marker või raadiosignaal kaugetel planeetidel elavatelt olenditelt. 1970. aastatel saadeti välja Voyageri sondid, millel on info meie planeedi ja inimkonna kohta. Loodame, et kuskil keegi märkab neid ja saab teada, mis koht Maa on,» sõnas teadlane.
Ta lisas, et kuna kosmilised vahemaad on ülisuured siis võtab sõnumite kohale jõudmine ja vastuse saamine väga kaua aega.
«Mitte keegi ei tea, millal me maaväliste olenditelt sõnumi saame või nendega silmast silma kohtume. Me ei saa välistada, et see võib juhtuda juba lähiajal, näiteks järgneva 100 aasta jooksul. Küsitluse kohaselt ootavad inimesed, et kosmost kaua uurinud teadlased on esimesed, kes Maale saabunud tulnukatega suhtleksid,» teatas teadlane.