Teletäht, laulja ja laulukirjutaja Reet Linna käis raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!». Linna rääkis oma käimasolevast kontserttuurist, laulusõnade kirjutamisest ning fännidest, keda jätkub hulga ka nooremapoolse publiku hulgas.
Tänavu 75. juubelisünnipäeva tähistav Reet Linna: pean ennast lillelapseks
«Tartu on nii kaunis! Ma jalutasin eile koos Tõnu Raadikuga Tartu linnas. Ma ei tea, kas see kõlab just kiitusena, kuid Tartu näeb välja nagu üks väike ilus Soome linn. Ta on nii puhas ja šikk. Õhtul tuled nii kenasti põlesid ja inimesed on ka nii toredad. Kuulsin palju võõraid keeli siin räägitavat. Inimesed tundsid mind ära, naeratasid ja teretasid. Kultuuripealinn on õigusega selle nime endale saanud,» arvas Reet Linna.
Linna saabus hommikul raadio Elmar stuudiosse fännide toodud kingikoti ja sületäie roosidega. «Fänne mul tõepoolest jagub ja tore on ka see, et need pole ainult päris eakad inimesed. Eile ja üleeile oli meie Lõuna-Eesti esinemiste ajaks kohale tulnud enamjaolt just eakam publik, kuid saalis oli ka noori, tuldi isegi plaadile autogrammi küsima. Sümpaatne on see, et tänaval tulevad mind tervitama ka nooremad inimesed,» rõõmustas Linna.
Lisaks meediatööle on Reet Linna tuntud ka kui paljude populaarsete laulusõnade autor. «Kõige rohkem tunnen uhkust nende laulusõnade üle, mis on läinud laulupeole. Näiteks laulud «Oma maa» ja «Üks viis». Need lood on suurema haarde saanud. Palju toredaid tekste on ta teinud ka Karavanile. Kuid tore laul on ka Apelsini poolt lauldud «Jambolaya», mis võitis väga suure populaarsuse juba aastal 1974. Laulusõnad tulevad mul peamiselt tellimuse peale. Natuke keerulisem on teha tõlketekste, mida on tegelikult just valdavalt. Inglise keeles on võimalik sõnade tähendust palju lühemalt väljendada, eesti keeles on sõnu ühe mõtte või emotsiooni peal aga palju rohkem. Sellisel juhul ma üritangi just refräänile pihta saada, sest öeldakse, et just refrään muutub nii-öelda kõrvaussiks pärast, seega ta peab hästi meelde jääma. Olen loonud ka originaaltekste, teiste hulgas hiljuti näiteks Anne Veski loole «Veereb, aeg nii veereb», mis sai samuti hitiks,» rääkis Linna.
Linna on laulnud omal ajal Eesti tüdrukute ansamblis «MERL», otse-eetris oli võrdluse mõttes juttu ka tänapäeva noorte tüdrukute ansamblitest. «Ma muidugi ei väsi kiitmast, meie «MERL» oli väga hea. Ma suhtlen palju Marju Kuudiga, oleme head sõbrad. Meile tundub, et sellisel moel täna enam muusikat ei tehta. Tänapäeval on hästi oluline see, kuidas nad end väljendavad, just see liikumine ja show. Meil oli kõige olulisem muusika, tegime seda neljahäälselt. Praegu vastu panna väga palju polegi,» sõnas Linna.
Reet Linna tähistab tänavu oma 75. sünnipäeva ja selle raames on praegu käimas ka kontserttuur pealkirjaga «Sõnadel on hind». «Esiteks, ma ei oleks osanud unistadagi, et veel selles eas võin saada suure lava kontserdid. Laval kõlavad ainult minu tekstid, aastate jooksul on kogunenud neid sadade kaupa. Neid laulavad peamiselt noored lauljad. Laulud jäävad vaid siis elama, kui noored võtavad need uuesti üle. Esitajad on Karl-Erik Taukar, Birgit Sarrap, ansambel Noorkuu, Robert Linna, Jan Uuspõld, Kaire Vilgats, Dagmar Oja ja Genka. Vanematest on vaid Karl Madis. René Puura vedamisel on laval ka bänd,» lisas ta.
Reet Linna on oma juubelikontserdi plakatil poseerimas lillepärjaga, vastav pilt on tehtud telemajas tema neljakümnendal juubelipeol. «Minu põlvkond on pärit sellest ajast, kui sai kuulsaks rock'n'roll, ansambel The Beatles ja Elvis Presley. Me tantsisime twist'i ja oli nii- öelda rõõmsate hipide aeg. Ma pean seetõttu ennast natuke ka lillelapseks. Kui ma oleksin olnud teises ühiskonnas, võib-olla oleksin olnud ka ise hipi, ma ei tea seda. Ka oma tänavust juubelikontserti alustan ma looga «Lillelapse tango», mis on Tõnu Raadiku lugu. See on tekst, mille ma ise tegin ja olen sellega ka ise enam-vähem rahul, see lugu jutustab minust endast,» rääkis Linna.
Reet Linna juubelikontserdid toimuvad
- T 24.09 Tartu Vanemuise kontserdimajas
- K 25.09 Pärnu kontserdimajas
- P 29.09 Tallinna Alexela kontserdimajas