Itaalia renessanssikunstnik Leonardo da Vinci (1452 – 1519) tegi tõenäoliselt oma kuulsast maalist «Mona Lisa» ka niiöelda proovitöö, varasema versiooni, mida tuntakse tänapäeval kui «Isleworthi Mona Lisa».
Pildid ja video: Leonardo da Vincil valmis 10 aastat enne «Mona Lisat» proovitöö, kuid kellele see kuulub?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa kunstiteadlasi peab seda viimistlemata eelversiooniks, mis valmis 10 aastat enne «Mona Lisa» maali, teatab theartnewspaper.com.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12543104t1hb311.jpg)
Teine osa kunstiteadlasi peab seda da Vinci õpilaste või ta stiili järgijate maaliks. Igatahes käib selle maali, mis enamiku ajast on olnud ühes Šveitsi pangas ja mis praegu on näitusel Itaalias Firenzes, ümber seni vaidlus.
Jõukas anonüümne Itaalia perekond andis oma advokaadi Giovanni Battista Protti kaudu teada, et neil on dokumendid, mis tõestavad, et neil on sellele maalile kaasomanikuõigus.
Protti esitas Firenze võimudele palve, et nad konfiskeeriksid selle maali, et seda ei viidaks omanike vaidluse ajal tagasi Šveitsi panka.
Maali uurimiseks Šveitsis Zürichis asutatud Mona Lisa Foundation teatas, et end maali kaasomanikuks kuulutanud perekonnal ei ole sellele õigust. Omanikevaidlus jõudis Firenzes kohtusse ja esimene istung on 9. septembril.
Maali, mis nüüdisajal kannab nime «Isleworthi Mona Lisa», leidis inglasest kunstikollektsionäär Hugh Blaker 1913 Somersetis asuvast mõisast. Ta arvas, et tegemist on Leonardo da Vinci tööga, mis eelnes kuulsaks saanud «Mona Lisa» maalile.
Maal sai nime «Isleworthi Mona Lisa» Blakeri stuudio järgi, mis asus Lääne-Londonis Isleworthis.
Pärast Blakeri surma läks see teos kollektsionäär Henry Pulitzerile, kes kahtles, kas see on ikka da Vinci teos. Siis läks liikvele jutt, et Blaker tegi selle maali ise, järgides da Vinci stiili, kuid see ei leidnud kinnitust.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12543098t1h5f36.jpg)
Pärast Pulitzeri surma sai maali omanikuks ta lesk Elizabeth Meyer, kes suri 2008.
Siis läks maal rahvusvahelisele kunstiuurijate organisatsioonile, mis asutas Mona Lisa Foundationi.
Anonüümse perekonna advokaadi Protti teatel kuulus Meyerile vaid ¾ nimetatud maalist, sest 1964 müüs Pulitzeri galerii sellest maalist 25 protsenti ehk ¼ Portugali portselanitöösturile Leland Gilbertile 4000 naela (4440 euro) eest.
Advokaat Protti teatel on ta kliendid Gilberti pärijad ja seega peaks sellest maalist vähemalt neljandik neile kuuluma.
Vanade maalide omanikuvaidlustes on tavaliselt küsimus väga suurtest rahasummadest.
Varem oli umbes samasugune probleem maaliga «Salvator Mundi», mida pikka aega ei peetud Leonardo da Vinci teoseks.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/09/12543106t1h0584.jpg)
Kuid lõpuks tehti kindlaks, et see on suure renessanssimeistri töö ja siis müüdi see 2017. aastal oksjonil 380 miljoni euro eest Saudi Araabia kroonprintsile Mohammad bin Salman bin Abdulaziz Al Saudile. Tegemist on maailma kõige kallima maaliga.
See maal pidi pandama näitusele Abu Dhabi Louvre’isse, kuid sinna see ei jõudnud. USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) andmetel asub see teos praegu kroonprintsi luksusjahil Serene.
Tuntud maal «Mona Lisa», mis valmis da Vincil aastatel 1503 – 1519, asub Pariisis Louvre’i muuseumis.