Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Koomik Mattias Naan kritiseerib kommunismiohvrite memoriaali juures pildistavaid inimesi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Läti president külastas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali.
Läti president külastas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali. Foto: Mihkel Maripuu

Suunamudijad ja Instagrami põlvkond on viinud asjad sinnamaale, et igal võimalusel otsitakse uusi ja põnevaid paiku, kus ennast jäädvustada ja pildid pärast rahvale vaatamiseks üles riputada. Sama saatuse osaliseks on saanud ka Tallinnas Maarjamäel asuv kommunismiohvrite memoriaal.

Mullu augustis avatud memoriaal on küll äärmiselt kaunis ja võimsa väljanägemisega paik, kuid kuna sellega mälestatakse kommunismiohvreid, pole see just parim koht, kus lõbusaid fotosessioone korraldada. Sugugi kõik pole suutnud aga kiusatusele vastu panna.

Sellele juhtis tähelepanu ka koomik Mattias Naan, kes Twitteris sel teemal sõna võttis. «Defineerikski nüüd nii ära, et kõik need inimesed, kes on teinud Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali ees/keskel/vahel fotoshuudi, on ametlikult maunid,» säutsus naljamees ja palus postituse alla märkida sõbrad, kes seda teinud on.

Kuulsustest on Naani kirjeldatud pahateoga hakkama saanud näiteks Eesti nimekaim naistennisist Anett Kontaveit. Spordikaunitar pani mullu sügisel Instagrami üles pildi, kus laia naeratusega nimememoriaali vahel jalutab.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by Anett Kontaveit (@anett_kontaveit) on

Tänavu juunis pani kiiruisutaja Saskia Alusalu sotsiaalmeediasse pildi, kus toetab vastu nimememoriaali. «Alati õnnelik, kui mul on sein, mille vastu toetuda,» kirjutas sportlane pildi allkirjaks.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by Saskia Alusalu ?? (@saskiaalusalu) on

Instagramis ringi vaadates saab selgeks, et memoriaali juures on fotosessioone ja niisama pilte tehtud üksjagu, mõni neist peenetundelisem kui teine.

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

A post shared by ???????? (@socialwhore_666) on

Pirita tee ääres asuval nimememoriaalil on kirjas üle 22 000 inimese nime, kes alates 1940. aastast kommunistliku režiimi poolt õigusvastaselt mõrvati või vangistatuna või küüditatuna surid.

Tagasi üles