:format(webp)/nginx/o/2019/09/06/12535135t1ha0bb.jpg)
Prantsuse väljaanne Le Monde uuris, kas vastab tõele, et senatihoone ehk Luxembourgi palee, on varjanud aastakümneid saladust, mida teab vaid käputäis inimesi.
Video: Prantsuse senati kelder peitis üle 70 aasta natsidega seotud saladust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle väljaande reporteril Olivier Fayel õnnestus paika külastada ning ta nägi seal natsiokupatsiooni jäänuseid, saksa diktaatori Adolf Hitleri pronksbüsti, musta haakristiga natsilippu, mille suurus oli 3 korda 2 meetrit ja mitmeid natsiokupatsiooniga seotud dokumente.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/06/12535092t1h27e7.jpg)
Faye sõnul on need leiud häbiväärsed ja ta ei saa aru, miks neid on seni senatihoone keldris hoitud.
«Need objektid võisid sinna jääda natside okupatsiooni ajast, mil Luxembourgi palees asus saksa õhujõudude Luftwaffe peakorter,» sõnas ajakirjanik.
Senati esindajate sõnul olid natsidega seotud objektid aastakümneid saladus ning neile on mõistatus, kuidas meedia selle jälile jõudis.
Faye lisas, et ta üritas natsiasjade kohta saada teada mitmelt senatiga seotud allikalt, kuid edutult.
Lõpuks kontakteerus ta senatihoone eest vastutava arhitekti Damien Déchelette’iga, kelle ainus küsimus oli, et kuidas ajakirjanik selle saladuse jälile jõudis.
Ei ole teada, miks need natsidega seotud asjad sinna keldrisse jäid ja miks nad seni seal on.
1944. aasta augustis käisid Pariisis lahingud Saksa armee ning Prantsuse armee ja Prantsusmaa vastupanuliikumise Résistance vahel.
Sakslased taganesid kiirustades ning Luftwaffe juhid ja piloodid tekitasid põgenedes ja vajalikku kaasa haarates Luxembourgi palees kaose, lõhkudes mööblit, aknaid, seinu ja põrandaid. Sama toimus ka lähedases Petit Luxembourgi palees, kus elas Saksa õhujõudude juht Hugo Sperrle. Praegu on selles hoones senati presidendi Gérard Larcheri residents.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/06/12535108t1h6e35.jpg)
Prantsuse ajaloolase Cécile Desprairies’i sõnul oli Prantsusmaa vabanemine natside võimu alt prantslaste jaoks ekstaatiline.
«Prantslased võtsid natsiobjekte sõjasaagiks. Nendega hakati äri tegema ja need pakkusid huvi kollektsionääridele. Osa neist asjadest jäi sinna, kus nad sakslaste poolt jäeti. Üks neist paikadest on senatihoone Luxembourgi palee. Pärast sõda need asjad leiti, kuid kuna tegemist oli natsiobjektidega, siis taheti neid varjata. Need olid häbiväärsed,» selgitas ajaloolane.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/06/12535133t1h93c9.jpg)
Le Monde’ile andis Hitleri büsti ja haakristilipu kohta vihje üks endine senatisaadik.
Reporter Faye sõnul hakkas ta natsiasjade kohta uurima, kontakteerudes senati töötajate ja senati saadikutega, kellest enamik ei soovinud midagi öelda.
Faye sõnul on ka Petit Luxembourgil oma saladused, millest üks on avalik saladus. Tegemist on sealse maa-aluse betoonist punkriga, mis asub lossi aias. See ehitati parlamendisaadikute kaitsmiseks õhurünnakute eest. Natsid kasutasid seda punkrit laona.
Punker on ajakapsel, kus on mitmeid kurioosumeid, kaasa arvatud generaator ja jalgratas, mille abil sai elektrivoolu vändata, kummiülikonnad gaasirünnaku puhuks ja Teise maailmasõja aegne raadio. On ka gaasimaske ja gaasilampe.
Le Monde'i huvi tõttu tegid senati töötajad keldris leiduvatele vanadele asjadele inventuuri ja siis oli selge, et need on Saksa okupatsiooni ajast.
Asjade seas on ka mööblit, millel on Kolmanda riigi kotka märk ja saksa väejuhatuse dokumente.
Senat kaalub, mida kahe hoone keldrites asuva natsipärandiga teha. Senati presidendi Gérard Larcheri arvates peaks need esemed paigutama Pariisi uude vastupanuliikumise muuseumi, mis asub Denfert-Rochereau palees.
Seal asus Teise maailmasõja ajal vastupanuliikumise juhi Henri Rol-Tanguy staap.
Saksa väed tungisid Prantsusmaale 1940, liitlasväed vabastasid selle riigi 1944.
Luxembourgi palee asub Pariisi 6. linnajaos aadressil 15 Rue de Vaugirard. See ehitati aastatel 1615–1645 arhitekt Salomon de Brosse’i disaini järgi regent-kuningannale Marie de Medicile (1575–1642), kes oli kuningas Louis XIII ema.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/06/12535137t1hbd29.jpg)
Pärast Prantsuse revolutsiuooni ehitati palee 1799–1805 arhitekt Jean Chalgrini plaanide järgi ümber ametihooneks.
Alates 1958. aastast asub seal Prantsuse senat.
:format(webp)/nginx/o/2019/09/06/12535074t1h802d.jpg)