Suur osa Norra varisemisohtlikust Manneni mäest kukkus kokku

Norra lääneosas asuv Manneni mägi

FOTO: TORE MEEK / AFP/Scanpix

Norra meedia teatel on riigi lääneosas asuvast varisemisohtlikust Manneni mäest suur osa varisenud.

Mäge jälgivate geoloogide teatel leidis mitu võimsat varingut aset 5. septembril kell 21.00 kohaliku aja järgi.

Teadlased uurivad, mille tõttu varingud toimusid, kuid veel ei ole põhjus teada. Täna lähevad uurijad kohapeale, et saada juhtunust täpsem pilt ja uurida varingupiirkondi.

«Tundub, et sellel mäel on nüüd suur auk sees,» sõnas geoloog Lars Harald Blikra.

Rauma maakonnas asuv 1294-meetrine Manneni mägi on ka varem varisenud ja mäe juures elavaid inimesi on ennetavalt evakueeritud.

Norra lääneosas asuv Manneni mägi

FOTO: Terje Pedersen / AP/Scanpix

«Kohalikud on pidanud mitmel korral varinguohu tõttu oma kodust lahkuma. Oleme õppinud koos mäevarisemisohuga elama, sest loodusjõudude vastu ei saa,» teatas Rauma maakonna juht Lars Olav Hustad.

Teadlased on Romsdaleni orus asuvat mäge jälginud pidevalt alates 2009. aastast, kuna siis leidis aset esimene suur varing, milles liikus 100 000 000 kuupmeetrit pinnasematerjali.

Mäe varing võib mõjutada läheduses asuvat Rauma Line'i raudteed ja ehitisi ning võib luua takistuse Rauma jõele, tekitades üleujutuse.

Teadlased märkasid 2014. aasta sügisel, et mäe pinnas liikus. Kui tavaliselt liigub pinnas seal 1–2 sentimeetrit aastas, siis nimetatud aastal liikus 7 millimeetrit päevas.

22. oktoobril 2014 evakueeriti mäe jalamil elavad inimesed ja peatati mõneks ajaks raudteeliiklus.

Teadlased jätkasid Manneni mäe ööpäevaringset jälgimist ning 28. oktoobri 2014 öösel nihkus mäe kõige kõrgem osa 6 sentimeetrit.

Manneni mäel toimusid pinnaseliikumised ja varingud ka 19. ja 20. septembril 2015.

Mäe tipuosa liikus siis ühe päevaga 7 sentimeetrit.

Manneni mäel toimusid suured muutused samuti 2018. aasta septembris, kui osa pinnasest nihkus 60 sentimeetrit.

Tagasi üles