Saint Helena saarel pakutakse Napoleonile tööd

Napoleon Bonaparte 1813. aasta maalil

FOTO: RICHARD COLLINS / AFP/Scanpix

Atlandi ookeani lõunaosas asuval Saint Helena saarel, mis on Suurbritannia meretagune ala, pakutakse tööd Napoleonile.

Töökuulutuse kohaselt peavad kandideerijad olema lühemat kasvu mehed, kes on nõus kehastama Prantsuse kuulsat valitsejat ja väejuhti Napoleon Bonaparte’i, teatab telegraph.co.uk.

Prantsuse keiser Napoleon I 1806. aasta maalil

FOTO: akg-images /Scanpix

Kuigi päris Napoleon rääkis igapäevaselt prantsuse keelt, ei nõuta kandideerijatelt selle keele oskust.

Napoleoni kehastaja oma töö eest tasu ei saa, kuid ta varustatakse kõige vajalikuga. Talle õmmeldakse Napoleoni vorm ning ta saab ratsasaapad ja peakatte. Vajadusel ka majutuse ja söögi.

«Napoleoni kehastaja on Saint Helena saare esindaja, kes peab olema suuteline vestlema erinevatel teemadel. Ta kohustuste hulka kuulub saare tutvustamine nii turistidele kui kõrgetele külalistele,» on tööpakkumises kirjas.

Napoleoni kehastaja valitakse välja selle aasta sügisel, kuid ta töö tipphetk on 2021. aastal, mil tähistatakse Napoleoni 200. surma-aastapäeva.

Joonistus, millel on Napoleoni kujutatud Saint Helena saarel eksiilis

FOTO: akg-images /Scanpix

Saint Helena saare turismiametnik Sophia Joshua loodab, et keegi kohalikest meestest on nõus Napoleoniks hakkama, kuid kandideerima on oodatud ka teistest paikadest pärit mehed.

«Kohalikul elanikul on see eelis, et ta tunneb saart ja saare ajalugu paremini kui võõrad. Panime sel nädalal kuulutuse üles ja vaatame, kes on sellest tööst huvitatud. Üks mees andis juba endast märku,» sõnas Joshua.

Ta lisas, et eelmine Napoleoni kehastaja oli kohalik, talle õmmeldi ta kehamõõtmete järgi vorm, kuid see mees lahkus saarelt ja selle tõttu on vaja uut Napoleoni.

Ta jätkas, et Napoleoni 200. surma-aastapäevaga seoses on ulatuslik ajaloo- ja kultuuriprogramm, mis peaks sinna tooma palju turiste.

Saint Helena saarel saab Napoleoniks kandideerida kuni 27. septembrini.

Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815.

Napoleon Bonaparte 1813. aasta maalil

FOTO: RICHARD COLLINS / AFP/Scanpix

Ta vallutas 19. sajandi alguses suure osa Mandri-Euroopast. Korsika saarel 1769. aastal sündinud Napoleoni peetakse läbi ajaloo üheks võimsamaks väejuhiks. Tema lahingustrateegiad ja võidud on seni paljude riikide sõjakoolides õppematerjaliks.

Pärast Waterloo lahingu kaotust 1815 üritas Napoleon USAsse põgeneda, kuid Briti kuninglik merevägi blokeeris Prantsusmaa sadamad.

Waterloo lahingu taasesitamine 20. juunil 2015, mil tähistati selle lahingu 200. aastapäeva. Valgel hobusel on Napoleoni kehastaja

FOTO: Charles Platiau / Reuters/Scanpix

Napoleon alistus Briti mereväe laeva HMS Bellerophoni kaptenile Frederick Maitlandile 15. juulil 1815.

Napoleon kirjutas alistumisaktile alla 20. novembril 1815. Prantsusmaal taastati kuningas Louis XVIII võim ja Napoleon saadeti eksiili Saint Helena saarele, kus ta 5. mail 1821 suri.

Napoleoni surma kohta levivad seni vandenõuteooriad, et teda valvanud briti sõdurid mürgitasid ta arseeniga. Ajalooliste dokumentide kohaselt suri ta maovähi tõttu.

Aafrika ranniku lähedal asuva Saint Helena saare pindala on 121 ruutkilomeetrit ja seal elab 5000 inimest.