Soomlased on vihased, et venelased Viiburi ajaloolise mõisahoone maha lõhkusid

Mõis ja park. Pilt on illustreeriv

FOTO: Igor Sokolov / PantherMedia /Scanpix

Soome meedia teatel lammutasid venelased Leningradi oblastis Viiburis Linnasaari saarel Monrepos park-looduskaitsealal asunud 18. sajandi mõisahoone, et selle asemele ehitada uuem ja uhkem.

Soomlased on sellisest kultuuriväärtuse hävitamisest nördinud, sest see hoone oli osa soome kultuurist, olles samas suurepärane puitarhitektuuri näide.

Venelased said Rahvusvaheliselt maailmapangalt 100 miljonit dollarit (90 miljonit eurot), millest osa kasutatakse Monrepos pargi ja mõisamaja uuendamiseks. Soomlaste arvates ei kasuta venelased seda raha sihtotstarbeliselt.

Helsingi Aalto ülikooli maastikuarhitektuuri ja ajaloo õppejõud Eeva Ruoff kritiseeris Venemaa hoolimatut suhtumist ajaloopärandisse, mis asub endisel Soome alal.

Ruoffi sõnul on Soomes piisavalt vanade mõisamajade asjatundjaid, kellelt venelased oleks pidanud enne maja lammutamist nõu küsima, kuidas seda saaks säilitada ja renoveerida.  

«Venelased lubasid, et kasutavad uue hoone ehitamisel endise hoone palke, kuid see ei ole ikkagi enam sama hoone. Seal kasutatakse ka tänapäevaseid materjale ja värve,» sõnas soomlanna.

Ruoff lisas, et venelased muudavad ka Monrepos parki, rajades sinna näiteks autodele mõeldud teid.

Kui see mõisahoone ja park algsel kujul alles oli, külastasid seda paljud soomlased. Muudetuna aga ei pruugi see enam soomlastele huvi pakkuda.

«Sellest tehakse tüüpiline vene turismikoht, mis soomlasi enam ei huvita, kuna nende kultuur on seal hävitatud. Monrepos mõisa oleks saanud renoveerida ja uuendada ilma, et seda oleks pidanud lammutama,» on soomlanna kindel.

Monrepos park ja mõis rajati 1760. aastatel, kui Viiburi komandant Pjotr Stupiš soovis suuremat ja esinduslikumat elukohta. Ta nimetas inglise stiilis pargi oma naise Charlotte’i järgi Charlottendaliks.

Hiljem läks see paik saksa Württembergi hertsogi Friedrich Wilhelm Karli kätte, kes oli Vene keisri Paul I naise, suurhertsoginna Maria vend. Württembergi hertsog andis paigale nimeks Monrepos (minu puhkepaik).

1788 ostis mõisa koos pargiga saksa parun Ludwig Heinrich von Nicolay (1737 – 1820), kes muutis nii hoonet kui parki.

See paik jäi Nicolay suguvõsa kätte kuni 1942. aastani, siis ostis selle krahv Nicolas von der Pahlen, kes oli selle omanik kuni 1944. aastani.

Pärast seda kui Nõukogude Liit sai pärast Talvesõda 1940 Soome käest osa Karjalast, kaasa arvatud Viiburi linna, läks park koos majaga sõjaväelaste kätte.

Venemaa Leningradi oblast Viiburi. Pildil Viiburi kindlus. Pilt on illustreeriv

FOTO: B.Manushin / RIA Novosti/Scanpix

Alates 1960. aastast tegutses hoones lasteaed ja pargis oli laste mänguväljak.

Monrepos pargi ja hoone renoveerimine algas kaks aastat tagasi nii Venemaa kui Maailmapanga rahadega. Varasemal ajal andsid soomlased Viiburile pargi ja hoone korrastamiseks raha.

Nii soomlased kui kohalikud elanikud olid vastu sellele, et Monrepose pargis võetakse ajaloolisi puid maha. Umbes 100 000 inimest andis puude langetamise vastu allkirja, kuid neid ei võetud kuulda ja 160 hektari suuruses pargis saeti maha 2000 puud.

Lisaks soomlastele peavad ka Peterburi kultuuriväärtuste, eelkõige ajalooliste hoonete kaitsjad Monrepose mõisa mahalammutamist ja pargi ümberkujundamist julmaks hävitamiseks.

«2019. aasta augustis hävines meie silme ees puitarhitektuuri suurepärane näide, mida enam algsena tagasi ei saa,» teatasid venelastest asjatundjad.

Tagasi üles