Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Nelja-aastasena kaduma läinud tüdruk leidis 20 aastat hiljem vanemad üles (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Väike tüdruk. Pilt on illustreeriv.
Väike tüdruk. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels / CC0 Licence

Valgevenes jäi 20 aastat tagasi rongisõidul kadunuks 4-aastane tüdruk, kes nüüd 24-aastasena leidis oma bioloogilised vanemad üles.

Julia Gorina jäi kadunuks 1999, kui sõitis koos isaga Minskist Asipovičysse, teatab thesun.co.uk.

Mingil viisil jõudis tüdruk kolm nädalat pärast kadumist Venemaale Rjazanisse, kus miilits omapäi uidanud tüdruku vanemaid otsima hakkas, kuid ei leidnud. Tüdruk pandi lastekodusse ja hiljem adopteeriti.

Nüüd, 20 aastat hiljem jäi Gorina kallimale, 31-aastasele Ilja Krjukovile internetis silma lugu Valgevenes rongis kadunud tüdrukust. Mees uuris edasi ja ilmnes, et see tüdruk oli Julia Gorina.

Venemaal Rjazanis elavad Gorina ja Krjukov jõudsid oma otsingutega Valgevenesse ning ilmnes, et Julia on tegelikult Viktor ja Ljudmila Moissenko tütar. Seda kinnitas ka DNA-test.

Gorina sai taas oma bioloogiliste vanematega kokku ja isa palus tütrelt andeks selle eest, et ta tema kaua aega tagasi kaotas.

Praegu 50. eluaastates paar otsis aastaid oma last, kuid ei leidnud teda ning selle tõttu oli nende üllatus suur, kui neile teatati tütre leidmisest.

Kuni 2017. aastani kahtlustati vanemaid, et nad võisid oma tütre tappa – nad pidid tegema valedetektori testi, mis näitas, et nad tõesti ei tea, kuhu tütar kadus.

Valgevene ja Venemaa politseil ei ole teada, kuidas 4-aastane Julia Venemaale Rjazanisse jõudis, kuid naise mälestuse kohaselt võttis üks rongis olnud paar ta kaasa.

Julia kohtus oma pärisvanematega Valgevenes Marjina Horka politseijaoskonnas ja see kohtumine oli emotsiooniderikas.

«Minul, mu emal ja isal olid pisarad silmas. Me nutsime ja kallistasime. Vanemad ütlesid, et otsisid mind aastaid ja kuigi ei leidnud, ei kaotanud nad kunagi lootust mind uuesti näha,» meenutas Julia.

Julia Gorina ja ta elukaaslane veetsid Julia vanematega ööpäeva Valgevenes, kuid siis pöördusid Venemaale tagasi, sest kodus ootas neid väike tütar.

Enne lahkumist jalutas Julia koos oma bioloogilise isaga raudteejaamas, kus nad rääkisid 1999. aastal juhtunust. Julia sõnul palus isa temalt mitu korda juhtunu pärast andeks.

Julial on ka bioloogiline õde Nadežda, kellel on kaks tütart.

Pilte vaata siit.

Tagasi üles